|
|
Neljapäeval avati Vaimastvere Agro uus lüpsilaut, kuhu mahub kolmsada seitsekümmend kaks lehma. Loomad said uude eluasemesse sisse eile, kuid lüpsmine uue tehnikaga algab alles nädala pärast. |
Uue lauda ehitamine läks maksma 1,355 miljonit eurot. Toetust lauda ehitamiseks taotleti PRIA-st, kust saadi 500 000 eurot. Ülejäänud summast lõviosa tuli Tallinna Äripangast. Hoone kerkis vana laudahoone asemele. Kõik, mis laudas sees ja ümber, on põllumajandustehnika viimane sõna. Vahekäikudes asetsevad motoriseeritud harjased, mis on mõeldud loomade sügamiseks ning paika on pandud ka uus lüpsiplats, kus korraga käib lüpsil kolmkümmend kaks lehma.
Avamispäeval loomad veel uude lauta ei pääsenud, kuid eile lasti nad juba uude hoonesse sisse. Lüpsmist ei alustata uue tehnikaga siiski veel enne järgmist nädalat ja kuigi laut juba pidulikult avati, vajavad mõned ehituslikud nüansid veel viimistlemist. Mis puutub uude lüpsitehnikasse, siis selle käsitsemist õpetatakse töötajatele n-ö käigu pealt, eraldi koolitust selle tarvis kindlasti läbi ei viida. “Sama oli ka eelmise lüpsiplatsiga, mis nüüdseks kümme aastat vana. See tehnika pole nii keeruline, et peaks eraldi koolituse läbi tegema, kuid fakt on see, et ilma vastava juhendamiseta ikka seda tööd ei tee,” rääkis Vaimastvere Agro veterinaar Urve Teras.
Looma tervisliku seisundit saab jälgida arvutist
Uuendusena kasutatakse vastvalminud laudas lehmade jälgimiseks respondereid ehk eesti keelde ümber panduna andmete vastuvõtjaid ja vahendajaid, mis kinnitatakse loomade jala külge. Responderite abil saab näiteks kindlaks teha, millistel lehmadel lüpsile tuleb minna.
Looma liikumise kohta saadav info kuvatakse kohe ka arvutisse. Veterinaar Urve Terase sõnul hakkavad looma käitumist jälgima nii tema kui seemendaja. See süsteem on vajalik, et märgata haigeid loomi ja indlemise algust. “Kui responderist tuleb signaal, et loom liigub tavapärasest vähem, saame teda kohe kontrollida. Samas vastupidi, kui loom on kuidagi aktiivsem, siis võib see olla märk indlemisest,” selgitas veterinaar. Responderite süsteemiga ühendatakse ka iga looma haiguslugu.
Lauda avamisele ei saanud kohale tulla Vaimastvere Agro omanik Antonina Kiseljova. Teda esindas koostööpartner Michel Rannala, kes jäi ehitustulemustega väga rahule. Kogu tehnika on tema kinnitusel n-ö viimase peal ning tagasilöökidena saab ära märkida vaid nipet-näpet ehitustöödes, mis paari päeva jooksul korda tehakse.
“Loomulikult on meil plaan siin uuendustega edasi tegeleda. Praegu on uus laudahoone küll püsti, kuid see on ainult pool tööst,” rääkis Rannala, viidates kõrval olevale laudale, mis ka hädasti renoveerimist vajab.
Uus laut on alles pool töövõitu
Tema sõnu kinnitas ka Vaimastvere Agro tegevjuht Jaanus Teras, kes sõnas, et vanade hoonetega seotud plaanid on peetud. Vastse lauda ehituseks saadi PRIA-st toetuseks maksimaalne nende poolt makstav summa ning seetõttu ei ole võimalik sealt niipea sama suurt summat taotleda. Esialgu pole välistatud ka variant, et vanas laudahoones tehakse sanitaarremont.
Avamiskõnedes kinnitasid mitmed Vaimastvere Agro koostööpartnerid, et sedavõrd suur investeering tasub end ära paarikümne aastaga ning see tähendab, et nii pikaks ajaks on garanteeritud ka töökohad. Michel Rannala sõnas, et selline investeering tasub end kindlasti ära juba varem. Tänu uutele seadmetele ja hoonele, on piimatootmise prognoositav kasv seitsmelt tuhandelt kilolt üheksa tuhande kiloni. Siiski kinnitas Rannala, et ettevõte peaks püsima paarkümmend aastat ja kauemgi ning loomulikult pakkuma jätkuvalt tööd.
Vaimastvere Agro OÜ
23 töötajat
Ligi 400 lehma, kelle aastane piimatoodang on
Uue lauda maksumus 1,355 miljonit eurot
PRIA toetus ehituseks oli 500 000 eurot
i
EILI ARULA
