Tänavune aasta andis mitmel poolt Eestis teraviljakasvatajatele lausa rekordsaake, samas ei sobinud jahedavõitu suvi kõrvitsatele. Sellele vaatamata ostab Põltsamaa Felix kokku 1000 tonni kõrvitsat ja toodab sellest suure koguse salatit.
Felixis käib kõrvitsategu juba neljandat nädalat. Praeguseks on valmis Eesti turule müüdav kõrvitsasalat ning tegemisel on see Soome ja Rootsi. Teistes riikides kõrvitsasalatit tegelikult ei tuntagi. Kesk-Euroopas kasvatatakse kõrvitsat õli tarvis, mida seemnetest saadakse, samuti tehakse seal kõrvitsapüreed . Euroopas kasutatakse kõrvitsat ka kookide valmistamiseks, samuti joogitööstuses. Seetõttu on ka sealsed kõrvitsad teistsugused kui Eestis kasvatatavad.
Felixi turundusdirektori Marek Viiloli sõnul ei tarbi meiega sarnast kõrvitsasalatit isegi mitte lätlased ja leedulased. Turundusjuhi sõnul proovis ta kunagi Leedus elades ja töötades seal ka kõrvitsasalatit müügiks pakkuda, aga omaks seal seda siiski ei võetud. Ka lõunanaabreid pole Felixil õnnestunud meie kõrvitsasalatiga harjutada. Samas meeldib hapu- ja praekapsas lätlastele väga. Marineeritud kurk maitseb kõigi kolme Balti riigi tarbijatele, ehkki marinaadide koostised võivad pisut erinevad olla.
Hooaeg eelmistest keerulisem
Kõrvitsasalat on iseloomulik toode Eestile, Soomele ja Rootsile.
Igas riigis on omad toitumisharjumused, aga vaatamata meie kõrvitsasalatilembusele, jääb Felixis toodetavast Eestisse umbes 20 protsenti ning ülejäänu läheb Soome ja Rootsi.
Nendes riikides tarvitatakse kõrvitsasalatit väga laialdaselt: lasteaeades, koolides, hooldekodudes, haiglates, ka vanglates ja mujal. Eestis on toitlustuses salatimaterjalina liidripositsioonil hoopis kurk, kapsas ja muud köögiviljad.
Felix varub tänavu töötlemiseks kõrvitsa üheksalt kasvatajalt. Kõrvitsakasvatajatele oli tänavune hooaeg keeruline, sest korralik suvesoe saabus meile teatavasti alles augustis. Ka kõrvitsa töötlemine on keerulisem, sest näiteks ühe suure kõrvitsa asemel tuleb nüüd koorida kaks väikest. Kehvapoolse kõrvitsa-aasta tõttu on vastuvõtmisel nende minimaalne lubatud läbimõõt varasema 35 sentimeetri asemel 25 sentimeetrit.
Kõrvitsategu plaanitakse lõpetada hiljemalt 23. oktoobriks. Ettevõtte turundusjuht ei välista, et varutud kõrvits suudetakse ümber töödelda natuke kiireminigi. Felixis on kõrvitsa varumiseks ja turustamiseks tehtud igal aastal järjest optimistlikumaid prognoose ja suurendatud kaubandusele ning toitlustusettevõtetele saadetavaid kõrvitsasalati koguseid. Nii on jõutud ca 100 tuhandest purgist kuni 160 tuhande purgini. Kõrvits on ju maitsev ja lisab toidulauale ka värvi.
Muutuvad toitumisharjumused
Igal aastal on kõrvitsasalat poodidest enne järgmist hooaega ära müüdud. Kaubanduses lõppes see tänavu mõnes kohas juba mai lõpus, mõnel pool jätkus juunikuuni. Toitlustusettevõtetele müüdud salat lõppes otsa veidi varem. Marek Viiloli sõnul püütakse Felixis selle tootega seotud prognoosides üha julgemad olla, kuid samas mitte liigselt tormata. Ükski toidutootja ei taha hoida mingit toodet laos nii kaua, et see enne uue hooaja toodangut otsa ei saa. See oleks ettevõttele hea, kui praegu käsil olev kõrvitsategu plaanitust varem lõpetatud saaks, sest Felixis seisab ees veel suur kapsa töötlemise hooaeg, millega valmistutakse juba jõulupühadeks.
Erinevalt Soomest ja Rootsist, läheb enamik kõrvitsasalatist Eestis jaeturule. Eestis on ilmselt väga vähe selliseid peresid, kelle jõululaual puudub kõrvitsasalat. Kogu töödeldavast kõrvitsast müüakse jõulude ja aastavahetuse ajal ära ca 80 protsenti. Samas on nii jõuludel ja aastavahetusel kui ka muul ajal müüdava kõrvitsa kogused kasvamas. Kui varem polnud meil näiteks kombeks jaaniõhtul grill-liha ja vorstikeste kõrvale kõrvitsasalatit süüa, siis nüüd on see juba üsna tavaline. Või mis siin enam kõrvitsasalatist rääkida, kui Marek Viiloli sõnul grillitakse meil jaanipäeval verivorstegi. Veel kümmekond aastat tagasi oleks see lausa veidrusena tundunud.
Muutustega peab sammu pidama
Elu meie ümber muutub ning koos sellega ka toitumisharjumused. Põltsamaa Felixi kui toidutootja ülesanne on muutuvate toidutrendidega kaasa minna ja nendega arvestada. Lisaks maitsemuutustele tuleb Felixil leida uudseid lahendusi ka pakendite osas. Tänavusest sügisest alates on Felixi hoidistel kasutusel uus lihtsalt avatav purgikaas. Purgi kaane ümber on rõngas, mida pöörates vabaneb purgi sisu vaakumist ja nii tuleb kaas lihtsalt lahti. Selliste kaantega purke saavad hästi lahti ka lapsed ja vanurid. Tänavu saavad sellised kaaned kõik Põltsamaa Felixi kurgi-, kõrvitsa- ja hapukapsapurgid.
Uudiseks on tänavu sügisesalat, mis on valmistatud kodumaisest kõrvitsast, paprikast, suhkrust ja tomatipastast, millele on lisatud veidi küüslauku. Säilitusaineid sügisesalatile lisatud ei ole. See salat sobib suurepäraselt prae kõrvale.
Paralleelselt kõrvitsa töötlemisega on alustatud ka kapsaga tegelemist: esimesed kapsad pandi Felixis purki juba üle kahe nädala tagasi. Mõistagi jätkub samal ajal ka veinide, sinepi, mahlade, kastmete tootmine. Tootmismahtude kasvades hakkab laopinda tasapisi nappima ja seetõttu püütakse selle poole, et tarneahel võimalikult hästi toimiks. Ka tootmisprotsessi on võimalik ümber kujundada. Kui veel mõned aastad tagasi sai purgisuppi valmistada ainult kolme kuu vältel aastas, siis nüüd saab seda teha juba aastaringselt. Marek Viiloli kinnitusel läks neil kurgitegu igati edukalt ja ta usub, et sama hästi laabub töö ka kõrvitsa ja kapsaga.
TOOMAS REINPÕLD
