Toiduainete käibemaksu alandamise vajalikkuse teema on mulle vägagi tuttav, sest olen seda ise Keskfraktsiooni nimel riigikogu saali ees kaitsnud. Kahjuks olid tol korral toidule kehtestatud maksu langetamise vastu ka sotsiaaldemokraadid, kelle hääled oleksid palju tähendanud, rääkimata parempoolsetest parteidest. IRL ja Reformierakonna poolt on see eelnõu aga aastaid menetlusest välja hääletatud. Meie ettepanekud ei leidnud siis toetust ka meedias. Eelnevalt oli Keskerakond kogunud pea 15 000 allkirja selle poolt, et alandada toidukaupade käibemaksu määra 5 protsendile ja peatada hinnatõus.
Väiksest sissetulekust läheb pool toidule
Nüüd on siis teema taas päevakorral, kuigi on juba ette teada, et valitsus ei hakka seda küsimust isegi arutama. Silmakirjalik ja eksitav on rahandusminister Jürgen Ligi väide, et suurema maksuvõidu saaksid maksulangetamise puhul jõukamad inimesed, kelle toidukorv on luksuslikum. Otse vastupidi. Vaesem pere kulutab toidule koguni ligi pool oma sissetulekust, jõukam pere aga hoopis vähem. Kui te kulutate toidule näiteks 15 eurot, on see tunduvalt suurem osa 400 eurot teeniva inimese palgast kui 2500 eurot kuus teeniva inimese sissetulekust. Vaesemate perede huvides oleks maksulangetus õiglane ja oluline. Sellest oleks madalama sissetulekuga inimeste toimetulekuks suur abi. On päris kindel, et see vähendaks mingil määral majanduslikku kihistumist, mis on Eestis probleem. Arvestades meie elatustaset ja palku, on toidukaup meil siiski väga kallis. Pealegi, oleme toiduhinna tõusu kiiruselt Euroopas juba mitmendat aastat esikohal. Käibemaksu vähendamine alandaks inflatsiooni, ergutaks turgu ja tarbimist. Inimestel tekiks rohkem võimalusi.
Kauplused lubavad hindu alandada
Veel ütlevad valitsusparteid, et hinnad tegelikult allapoole ei lähekski ja et sellest võidaksid vaid kauplejad ja tootjad. Samas väidavad kõikide suuremate poekettide esindajad, et kui riik ei võtaks enam 20% endale ja alandaks toidu käibemaksu, siis kauplustes tuleksid hinnad allapoole. Lubatakse lausa riigiga leping sõlmida hindade langetamiseks. Nii näiteks lubab Prisma tegevdirektor Janne Lihavainen, et kui riik alandaks käibemaksu, langetaks Prisma toidukaupade hindu 20protsendi võrra. Praegu läheb kassasse makstavast 10 eurost riigile 1,7 eurot, poe kasumisse heal juhul 10–20 senti. Hinnad langeksid juba kas või sellepärast, et jaekaubanduses on konkurents sedavõrd tihe. Igaüks tahab teist üle lüüa ja hinda alla lasta lootuses, et siis temalt rohkem ostetakse.
Pealegi, miks siis Eesti ei võiks toidu käibemaksu alandada, kui kogu Euroopa seda valdavalt teeb. Eesti on toiduainetele kehtiva ühtse 20-protsendilise käibemaksuga Euroopa Liidus lausa esirinnas, meie toiduarvetel on käibemaks oluliselt suurem kui Soomes, Rootsis, Saksamaal, Tšehhis, Kreekas, Hollandis ja paljudes teistes riikides. Ja kui kasutatakse Eestile omast ühtset maksumäära, on seegi paljudel juhtudel siinsest maksumäärast tunduvalt madalam. Ainult Baltikumis (Läti siiski alandab maksu imikutoidule) ja Taanis on käibemaks toidule sama suur kui teistele kaupadele. Samas on näiteks Suurbritannias toit käibemaksuvaba. Iirimaal, Maltal, Küprosel on maksuvabad olulisemad toidukaubad ja mittealkohoolsed joogid. Väga sageli moodustab käibemaks vaid mõne protsendi kauba hinnast. Näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal on toidu käibemaks 7 protsenti, Hollandis 6, Luksemburgis 3 protsenti. Itaalias on olulistele toiduainetele käibemaksu protsendiks 4, muudele kaupadele 10, Tšehhis samuti 10, Belgias 6 ja 12 protsenti. Soomes vähendati maksuprotsenti mõni aasta tagasi 22-lt 13-le, nüüd tõsteti 14-le. Kui maksusoodustused mujal toimivad, siis miks peaksime meie erandid olema? Miks Eesti riik ei hoia oma inimest, et lihtsustada tema toimetulekut? Öeldakse, et riigieelarves tekiks puudujääk. Aga 20 aastat tagasi, mil eelarve oli kümnetes kordades väiksem, saime hakkama väiksema käibemaksumääraga!
Jürgen Ligi rikkurite teenistuses
Mäletame, et kui neli aastat tagasi käibemaksumäära üleöö 18-lt 20%-le tõsteti, siis öeldi, et see on ajutine. Nüüd võiks vähemalt endise maksu ennistamisega alustada, langetada üldist käibemaksumäära 18 protsendile, seejärel aga teha maksusoodustusi toiduainetele. Seda kumbagi meie tänane valitsus ei planeeri. Küll kavandatakse riigikogu valimiste aastal langetada tulumaksumäära. Aga see ei anna soodustusi nendele, kel puudub töine tulu – pensionäridele, üliõpilastele, töötutele, samuti mitte väikesepalgalistele, kes võidavad sellega vaid mõne euro aastas. Küll võidavad sellest suurepalgalised, kellele niigi paksu rahakotti kopsakas summa juurde tuleb.
Minister Ligi ütleb, et probleemiks pole mitte nälg, vaid ülekaalulisus. Ju siis rahandusminister pole kuulnudki, et 45 000 last elab Eestimaal absoluutses vaesuses ja 18 000 vaesusriskis. Ilmselt pole minister kuulnud ka sellest, et reaalpension ehk pensioni ostujõud on statistikaameti andmetel hinnatõusude tõttu pidevalt vähenenud ja et üksi elavad pensionärid peavad ots otsaga kokkutulekuks sente veeretama. Kas tulumaksu langetamine ühe protsendi võrra tähendab seda, et suurepalgalised söövad veelgi enam head ja paremat ning vaesed söövad end makaronidest paksuks? Kordan veel, et toidu käibemaksu alandamine aitaks vaesemaid peresid paremale järjele. Piinlik on kuulata, et lihtne maksusüsteem aitab makse paremini kokku korjata. Riigi oleme loonud ikka inimese jaoks, aga mitte vastupidi.
i
MARIKA TUUS-LAUL, riigikogu liige, Keskerakond
