SEB juhatuse liige, jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit tõdes, et Jõgevamaa majanduskriisi aastatel langusesse ei sattunud, panga kliendid ei läinud buumi ajal lolliks ega investeerinud rumalalt.
Kriisist on nüüd juba natuke aega möödas. Mida meie ettevõtted ja ka kodanikud sellest Teie hinnangul õppinud on?
Pangana oleme sellest palju õppinud ning samuti on õppinud ka meie kliendid. Analüüsisime, mis Eesti majanduses pärast kriisi on toimunud, kui palju maakonnad eristuvad, samuti huvitas meid, mida ettevõtted kriisist õppinud on ning millised on nende arenguvajadused.
Nägime, et kriisi ajal hakkasid inimesed ise väga palju ettevõtlusega tegelema, mõned sellepärast, et pidid, ja mõned tahtsid ise. Väikesed ettevõtted hakkasid kriisist hästi toibuma.
Mis Jõgevamaal toimunud on?
Jõgevamaa ettevõtetel on hästi läinud, ettevõtted eksportisid mullu rekordilises koguses kaupu, seega läheb neil hästi.
Kui vaatame, kui palju inimesi on hõivatud, näeme, et ettevõtted ei jää veel hätta umbes 20 töötajaga. Edasi jääb kasv kuidagi seisma.
Miks?
Selleks ajaks on ettevõtte asutajate visioon ammendunud, nad on saavutanud selle, mida nad firmat asutades silmas pidasid. Edasi arenemiseks pole neil enam oskusteavet. Firmad on väikesed, neil pole finantsjuhti, kasvamisesammu ei tule.
Kuidas pank saaks oma kliente aidata?
Tegime finantsnõustamise mudeli, mida pakume oma klientidele. Tegemist on lihtsa tööriistaga, millest on lihtne aru saada ja mida on lihtne kasutada. Tavaliselt ei oska ettevõtjad hinnata varude ja käibevahendite seisu. Meie simulatsioonimudel võimaldab panna sisse prognoosid ning aru saada, mis toimub ettevõtte käibevahenditega, mis teeb likviidsus, kuidas kohustused suurenevad jne.
Kõige hullem, mida kriisi ajal nägime: väga korralik ettevõte, kuid likviidsust on nii vähe, et kui ta on turust sõltuv ehk peab väljastpoolt saama likviidsust või jäävad tema kliendid talle võlgu, tekivad suured probleemid. Taoliste asjade vältimist me oma kliente jälgides kriisist õppisimegi.
Klient tuleb panka ikka kindla eesmärgiga. Niisama tullakse nõu küsima üsna harva.
Sellepärast käimegi kõik maakonnad läbi. Meil on kümme väikest rohelist autot, mida selleks kasutame. Sõidame otse kliendi juurde. Meie väikesed rohelised autod näevad head välja ning on edukad n-ö jäämurdjad, pannes ka kõige mornimad inimesed naeratama. Me tahame, et meie kliendid õpiksid nõustamismudelit kasutama.
Jõgevamaa kaubandusbilanss on küll positiivne, kuid vahe ekspordi ja impordi vahel on üsna väike. Millest on see Teie hinnangul tingitud?
Kui vaatame, kui palju on eksportivad ettevõtted kriisiaastatel kasvanud, siis näeme, et 18 protsenti. Kesk-Eesti maakondadega võrreldes olete päris ühte masti (Eerika Vaikmäe-Koit võrdles Jõgevamaad eelkõige Järva-, Viljandi- ja Tartumaaga – toim.). Eksport on tõusule pööranud ja sellepärast julgevad Jõgevamaa ettevõtjad uuesti investeerima hakata. See puudutab seadmeid, masinaid.
Kui vaadata, kuhu Jõgevamaa ettevõtja tänavu investeerib, siis ikkagi seadmetesse, masinatesse, inventari. 39 protsenti kogu investeeringutest läks just masinatesse ja seadmetesse.
Puidu- ja metallitööstuses ja põllumajanduses on hakatud julgemalt investeerima. Ja seda on hästi just Jõgevamaal näha.
Millist ettevõtlust võiks Teie hinnangul Jõgevamaal rohkem olla?
Jõgevamaa peaks jätkama nende valdkondade arendamist, milles ta tugev on: põllumajandus, puidutööstus, metsandus, masina- ja metallitööstus. Maakond on suutnud oma turismi tugevused välja mängida, olgu see siis Tootsi-lood, Kalevipoja legendid või Peipsi. See valdkond peaks Jõgevamaal veelgi arenema koos üldise elatustaseme tõusu ja turismi arenguga.
Loodan ka, et tekivad uued väikesed ettevõtted. Jõgeval on tubli tüüpiline Eesti ettevõtja, kes on hakanud samm sammult minema, targalt ja ettevaatlikult investeerides. Loodan, et taolisi väikseid ettevõtteid, millel on võimalusi suureks kasvada, tekib veel. Loomulikult ei pea kõik ettevõtted suureks kasvama, nad võivad ka väikesteks perefirmadeks jääda.
Peipsi ääres on tõsiseid probleeme infrastruktuuriga. Juba tänavu peaks algama Mustvee sadama ehitus, ehk annab see sealkandis ettevõtlusele veel hoogu.
Küllap see on ka n-ö kana ja muna probleem, kinni üldises elatustasemes. Turist ei tule enne, kui infrastruktuur on olemas. Infrastruktuuri ei saa tekkida enne, kui ettevõtjatel on tulu, mis annab neile julgust investeerida.
Peipsi äär on muutunud aina olulisemaks ja aina rohkem on sellest ka kuulda. Ma väga loodan, et aina rohkem Eesti, aga ka välismaa turiste leiab sinnakanti tee.
Kui ülejäänud Eestis (välja arvatud muidugi Võrumaa, kus saab talvel suusatada) kestab turismihooaeg neli-viis kuud, siis Peipsil on turistid ka talvel. Lätlastest kaluritele hakatakse üha rohkem mõtlema ning neid võetakse sihtrühmana aina rohkem ka sihikule.
Tegelikult on see ju unikaalne võimalus oma eripära välja pakkuda ning selle pealt ettevõtlust arendada.
Kui need inimesed sinna tulevad, siis on nad arvestanud, et kulutavad mingi summa. Kuid neil peab olema võimalusi seda raha kulutada.
Kalamehed võiksid kaasa võtta ka naised. Aga neil pole Peipsi ääres midagi teha. Ühtegi spaad pole, isegi söögikohti, mis talvel lahti, napib.
Kui tahta korralikult süüa, siis tuleb ikkagi Tartumaale minna. Kahjuks on praegu nii.
Mis üllatas Jõgevamaa puhul negatiivselt ja mis positiivselt?
Ei saa öelda, et lausa negatiivselt, aga Jõgevamaa sisemajanduse kogutoodang on 44 protsenti Eesti keskmisest. Kui vaadata Jõgevamaa asendit ja võimalusi, siis võiks see number olla suurem. Jõgevamaa on polariseerunud, siin on kaks tugevat keskust – Põltsamaa ja Jõgeva. Vähem tugevad on Mustvee ja Peipsi rannik. Loodan, et see number kasvab.
Kogu kriisi ajal on Jõgevamaa olnud meie jaoks väga positiivne, sest laenuportfelli kvaliteet on olnud hea, firmad on suutnud oma laene teenindada ja ellu jääda.
Enne kriisi ei mindud lolliks ega investeeritud rumalat ning rohkem kui jaksu oli, kriisiaastatel said kliendid hakkama. See on meile Jõgevamaal väga meeldinud.
Ka kontori renoveerisime me Jõgeval esimeste seas sellepärast, et meie kliendid on olnud nii tublid.
i
HELVE LAASIK
