President kinnitas kobarseadust välja kuulutades, et seaduseelnõude vastuvõtmise sidumine valitsuse usaldamisega ei olnud demokraatliku parlamentaarse riigikorra vääriline ja valitsuserakondade soov muuta enda valimislubadused kiiresti seaduseks ei olnud õigustuseks, et kärpida parlamentaarset debatti.
Opositsioonile peab jääma õigus ja võimalus oma seisukohti tutvustada ja neid kaitsta, kuid see, mis toimus riigikogus kevadise istungjärgu lõpus, oli sulaselge opositsiooni ja ka võimule mittelojaalsete koalitsioonisaadikute suukorvistamine.
Riik polnud kriisiolukorras, vähemusvalitsust meil ka pole
Eelnõude vastuvõtmine seoti kiirkorras valitsuse usaldamisega, et hiilida mööda ööistungitest, millega Keskerakond avaldas protesti maksutõusude vastu. Kokkuvõttes oli tegemist pahelise õigusloomega, mida me nägime viimati masu ajal, kui Eesti majandust tabas ränk kukkumine.
Riigikogu kodu- ja töökorra järgi on seaduseelnõude vastuvõtmise kiirmenetlus õigustatud vaid siis, kui võimul on vähemusvalitsus või kui riik on kriisiolukorras. Praegu pole kriisi avalikult tunnistatud ja kestev seisak majanduses ei vabanda kriisiaegsete meetmete kasutamist.
Kuus aastat tagasi rullis riigikogust sellisel viisil üle Andrus Ansip, kes “krokodillide” kärpekava ellu viies muutis korraga 14 seadust. Tagantjärele vaadates oli tegemist sügava kriisiga ja valitsus pidi kustutama tuld olukorras, mida ei suutnud ette näha. Tänane soov otsused kiiremini vastu võtta ja puhkusele minna polnud mingi argument.
Opositsioon ei saanud ühtki muudatust seadustesse teha
Kui juba erinevate seaduseelnõude sidumine kobareelnõuks takistas opositsioonil oma tööd teha, siis seaduste vastuvõtmise sidumine valitsuse usaldusega välistas igasuguse võimaluse, et mõni muudatusettepanek saaks seadusse sisse viidud.
Selle asemel sai peaminister võimaluse kurta riigikogu ees, kuidas tal jäi pooleli kohtumine Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide liidritega ja kuidas Keskerakond takistas teda perega puhkusele sõitmast. Kinnitan, et meie peamine eesmärk ei olnud peaministrile ebameeldivusi valmistada, vaid hoida ära maksutõusud, mis halvendavad Eesti inimeste heaolu ja mille kehtestamist peaminister enne valimisi eitas. Samuti ei olnud Keskerakonna algatusel peaministrile tehtud umbusaldusavaldus tingitud isiklikust kiusust tema vastu, vaid sellest, et peaministril puudub rahva toetus ja tal pole visiooni, kuhu Eesti ja Eesti majandus peaksid edasi liikuma.
Kõige suurem murekoht on, et Eesti on vaikselt liikumas vaikivasse ajastusse, kus hääletatakse tuimalt maha opositsiooni ettepanekud ja visatakse prügikasti tuhanded kogutud allkirjad. Opositsioonilt võetud võimalus maksutõusude osas kaasa rääkida on selge märk, et valitsus eelistab kõikvõimalikku kriitikat vaigistada oma teerullipoliitikaga.
Puhkamine läheb senisest veelgi kallimaks
Kuid millega siis Reformierakond, nagu Piibeleht “Pisuhännas”, valijatel kosjas käis? Hoolimata opositsiooni vastuseisust tõuseb järgmisel kolmel aastal kütuseaktsiis, viies meid kindlalt lähemale Põhjamaadele, vähemalt hindade poolest. Majutusteenuste käibemaksumäär kerkib üheksalt protsendilt 14 protsendile ja kodumaal puhkamine läheb sellega senisest veelgi kallimaks. Isegi majutusettevõtjad Reformierakonna sees avaldasid muudatusele vastuseisu, kuid erakonna tagatuba ei teinud neid kuulmagi.
Muu hulgas väheneb füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusumma ja kaob täiskasvanute koolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus. Kui maksupaketis sisaldunud sotsiaalmaksumäära vähendamist püütakse näidata positiivse sammuna, siis enamik ettevõtjaid on öelnud, et sellest tulenev kasu on suhteliselt marginaalne, kui aktsiisitõusudest tulenevad kulud tõusevad.
Eestist saab üks väga kallis riik
Reformierakonna juhtimisel on mitmeid makse ja aktsiise tõstetud viimase kaheksa aasta jooksul 20 korral ning kütuseaktsiisi tõstmine on vaid üks samm selles pikas jadas. Kütus on oluline sisend, mitte ainult transporditeenustele, vaid ka kõigile teistele kaupadele ja teenustele. Kui see sisend muutub kallimaks, siis tõusevad ka hinnad ja kõrgemale hinnale lisandub senisest suurem käibemaksusumma.Valitsus saab raporteerida, et maksud laekuvad hästi, kuigi majandus samal ajal ei kasva. Sellesama hinnatõusuga nullitakse ühtlasi nii lastetoetuste tõusu kui ka madalapalgalistele kätte jääva maksuraha positiivne mõju.
Valitsus üritab õigustada kütuse maksustamist sellega, et kõikvõimalikud pahed tulebki maksustada. Kuid kui alkohol ja tubakas on tervisele tõepoolest kahjulikud, siis kütuseaktsiisi peavad maksma kõik võrdselt ja selle ostmist ei ole tavalisel tarbijal võimalik automaatselt vähendada.
Reformierakond teeb Eestist kallima riigi ja paistab, et tänase seisuga on see uus plaan, kuidas Põhjamaadele järele jõuda. Leian endiselt, et kärpides riigikogu rolli ja ignoreerides enam kui 27 000 Eesti inimese allkirju, kes palusid maksutõusud ära jätta, pole Taavi Rõivas peaministripositsiooni vääriline ja ta peaks sellest ametist loobuma.
KADRI SIMSON, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
