No mis oleks veel aktuaalsem ja kõigi meeli erutavam kui lugu haldusreformist. Loodud pilt, et omavalitsuste arvu vähendamine lahendab meie riigi kõik tänased probleemid, on laialt levinud. Seda võib kuulda nii söögi alla kui söögi peale. Selge on see, et taasiseseisvusaastatel toiminud halduskorraldus vajab muutmist.
iii
Omavalitsustele pandud ülesanded on aastate jooksul keerulisemaks muutunud ja nende arv on kasvanud. Ammu oleme jõudnud seisu, kus Eesti vajab kõikehõlmavat haldusreformi nagu hapnikku.
Reformikava on toores
Kas aga vajame sellist reformi, millega regionaalminister peidust välja tuli? Lauale tõi ta kava, mis on ilmselgelt toores nagu varasuvine õun ja kuum nagu tulelt võetud puder. Sellest tingituna on haldusreformi kavas veel väga palju vastamata küsimusi.
Kas rahvaarvult suur omavalitsus on üks-üheselt ka tugev omavalitsus? Kas suvepealinn Pärnu on tugevam ja haldussuutlikum kui suusavalla tiitlit taotlev Albu? Kes esindab suures vallas Metsasaare küla elanikke? Need ja veel paljud teised küsimused tekkisid minul seda reformikava lugedes. Julgen võtta vastutuse ja avaldada pahameelt, et olen sellise reformi suhtes tagurlik. Sotsiaaldemokraadina olen kategooriliselt sellise valiku vastu, millega kaotatakse kogukondlik omavalitsemine. Küll aga möönan, et reformi on vaja, ja pakun omalt poolt välja ka kava.
Mitmed omavalitsuse pädevuses olevad ülesanded on ammu ületanud valla ja linna piirid. Samas täidavad vallad ja linnad täna mitmesuguseid ülesandeid, mille korraldamisega tuleks toime külakogukond ise. Väike omavalitsus on vaieldamatult kõige parem esmatasandi omavalitsusliku ülesande kandja. Keegi ei oska korraldada sotsiaalset tuge hättasattunutele, koduhooldust, kohalike teede korrashoidu iseäranis talvel, alg- ja põhikooli korraldust ja koolitransporti, huviharidust ja rahvasporti paremini kui tänastes piirides kogukonda tundev omavalitsus. On ilmselge, et rohujuure tasandil tegutsev omavalitsus, kus kõik tunnevad kõiki, suudab olla oma inimestele lähedal ja täita kõige sisukamal moel eespool nimetatud ülesandeid. Kuigi sellise esimese tasandi omavalitsuse võim oleks tänasest mõnevõrra väiksem, vastab otse valitav volikogu põhimõttele kogukondlikust omavalitsemisest.
Hea riik pole odav
Nende ülesannete täitmiseks, millega tänase suurusega omavalitsused aga toime ei tule, tuleb luua maakondlikud omavalitsused. Loodud teisel tasandil, oleks neis kompetentsust ja ressurssi, millest unistab ka minister Kiisler oma reformikavas. Samuti on need maakonna piiridel põhinevad teise tasandi omavalitsused pädevamad, et täita kohustusi, mis täna paljusid omavalitsusi raskesse olukorda panevad.
Maakondliku omavalitsuse ülesandeks peab olema maakonna kui terviku arendamine, koolivõrgu planeerimine, prügimajanduse putitamine, gümnaasiumihariduse, arstiabi ja ühistranspordi korraldamine ning planeerimisalase kompetentsi koondamine. Nende ülesannete täitmiseks tuleb maakonnale tagada tulubaas, mille üheks osaks on taastada regionaalsete investeeringute programm. Olen veendunud, et nõnda reformi ellu viies on hundid söönud ja lambad terved. Kahetasandiline omavalitsussüsteem on lahendus, kuidas säilitada inimeste kaasatus ja huvi kogukondlike ülesannete täitmisel ning pädevus ja vahendid Eesti kui terviku arendamisel.
Ma loodan siiralt, et sellest oleme kõik aru saanud, et haldusreformi eesmärk ei ole kokkuhoidmine. Me tahame head riiki, aga hea riik ei ole odav riik. Kui me unistame tugevast omavalitsusest, siis see ei ole odav omavalitsus.
iii
KALVI KÕVA, Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat
