Juunikuuga lõppes Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel toimunud projekt “Väikeste veeuurijate õppeaasta Põltsamaa Lasteaias “Mari””.
Toetamaks mitmekesisemalt igapäevast õppe-kasvatustegevust valdkonnas “Mina ja keskkond”, sai lasteaias kokku pandud põnev tegevuskava. Süvaõppetöö kaudu, kuid kasutades samas mängulisi võtteid, andsime lastele põhjalikumaid teadmisi vee tähtsusest taimedele, loomadele ja inimestele ning toetasime säästva ja hooliva suhtumise kujunemist veesse kui ühte tähtsamasse ainesse elukeskkonnas. Ettevõtmisi jagus nii lasteaiamajja kui väljaspoole. Kõiki tegevusi aitas laste jaoks tervikuks siduda aasta peategelane part Mapa, kes oli kohal kõigil ülelasteaialistel üritustel.
Elu veekogudes eri aegadel isemoodi
Sügisel, talvel ja kevadel toimusid jalgsi õppekäigud kodukoha veekogude äärde. Erinevatel aastaaegadel tõdeti, et elu veekogus on eri aegadel isemoodi. Sügisel käisid 5-7- aastased lapsed kahel õppereisil. Varbla looduskeskuses uuriti nii palja silma kui mikroskoobiga, kes elavad tiigivees; Härjanurme Kalakasvatustalus saadi teada, kuidas toimub kalade kasvatamine. Väga huvitavaks kujunes veeteemaliste tarbeesemete näitus, kuhu lapsed ja lapsevanemad tõid kodudest mitmesuguseid teemakohaseid asju alates kalakujulisest kammist ja lõpetades kalapüügivahenditega. Õpetajad koostasid metoodilist õppevara: valmisid teemamapid veekogudest, kaladest, veeloomadest ja -lindudest, sademetest.
Talvel õpiti tubastes tingimustes tundma vee-elu põhja- ja lõunamaal. Soetasime lastele palju uusi õppemänge ja mänguasju ning raamatuid. Hästi õnnestus veeteemaliste laulude kontsert, kus laulustuudio lapsed esinesid nii solistidena kui kooriga. Kontserdil kõlasid tuntud laulud “Kivil istus väike konn”, “Miku oma kiisuga”, “Väike meremees” ning “Miki merehädas”. Viimases laulus astus laste kõrval Merehiiuna üles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. Koostöös lapsevanematega valmis taaskasutatud materjalist näitus “Prügikalad”, mida esitlesime ka linnarahvale Kesk-Eesti kunstigaleriis pART. Talvel oli lastel võimalik luua ka erilisi taieseid — jäävitraaže, millega kaunistati rühmatoa aknaid.
Miks me peame vett säästma
Kevadel keskendusime vee vajalikkusele taimede kasvuks. Igas rühmas jälgiti praktiliste katsete käigus, kuidas vee olemasolu või selle puudumine mõjutab taime kasvamist. Vee puhtuse vajalikkust näitas õppekäik veepuhastusjaama.
Koostasime ka voldiku lühikeste õpetustega vee säästmisest. Tore elamus saadi Tuhala Nõiakaevu külastades. Kevadise õppeperioodi lõpetasime perepeoga Põltsamaa Noorte ja Elukestva õppe Keskuses, mis paikneb Põltsamaa jõe kaldal. Part Mapa ja laste sõber looduseuurija Nähka otsisid laste abiga jõe kaldal peidetud varandust, mis lõpuks küll leiti, kuid tuli jagada piki Põltsamaa jõge saabunud paaditäie üpris heatahtlike piraatidega.
Projekti lõpetas juunikuus toimunud koolieelikute looduslaager, kus võeti kokku kõik aasta jooksul õpitud teadmised. Laagri pesapaik oli küll lasteaia õuel ja laagrilipp lehvis seal päevad läbi, kuid lapsed ise viibisid enamiku ajast õppereisidel. Tallinnas Rannarahva Muuseumis kogeti programmide “Väikesed meremehed” ja “Veeohutus” käigus, millist tähtsust omavad loodusele merendusega seotud ametid.
Uues lennusadamas tekitas põnevust, mõnedes ka aukartust allveelaev. Laagrilapsed käisid ka Võrtsjärvel parvega ning Emajõel laevaga sõitmas. Üheskoos valmisid laagri lõpuks teemamapid “Veega seotud ametid” ning “Veesõidukid”. Valmis hulk fotosid, mis jäävad lasteaeda, et meenutada vahvaid ettevõtmisi.
Nii meie lapsed terahaaval tarkusi kogusid. Igast ettevõtmisest oli abi, et aidata lastel mõista – vesi on üks tähtsamaid ja asendamatu aine meie planeedil, vett tuleb säästa, sest sel on otsene seos ümbritseva keskkonna ja selle puhtusega.
TIIA KAERAMAA, lasteaia “Mari” direktor, projektijuht
