Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Innovatsioon majandusarengu vedurina“ arutelul jäi kõlama mõte, et lähiaja väljakutseks innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuses on ettevõtluse ja ülikoolide senisest tihedam koostöö ning koostöö Eesti ülikoolide endi vahel.
Tänane innovatsiooni teema on fokusseeritud just majandusarengu konteksti. Eesti majandusedu huvides on majanduse struktuuri kaasajastamine, tootlikkuse tõstmine, ekspordivõimekuse suurendamine ning töötajate oskuste arendamine. On pikema jututa selge, et nende eesmärkide saavutamisel on ülimalt oluline roll teadus- ja arendustegevusel ning innovatsioonil. Kasvu tekitamine teebki innovatsioonist majanduse eduteguri.
Eesti elanikkonna jaoks on innovatsioon eelkõige poliitiline ja tehnokraatlik nähtus, pigem võõras kui oma, pigem riiklik kui eraalgatus. Sellest johtuvalt on innovatsiooniaasta olulisim ülesanne teadvustada inimestele, et innovatsioon puudutab meie kõigi elu.
Riik peab panustama sellistele põhiväärtustele nagu haridus, ettevõtlikkus, usaldus, vabadus, kaasatus ning aitama kaasa uuendusi väärtustavate väärtushinnangute kujunemisele. Innovatsiooni toetab praegune majanduslik olukord, mis sunnib ettevõtjaid otsima ja läbi viima uuendusi, olema valmis ja paindlik muutusteks.
Innovatsiooni rakendamisel on väga suur tähtsus ettevõtete juhtide harimisel, et saadaks aru: tootlikkuse kasv ja suurem lisandväärtus saavutatakse läbi innovatsiooni. Me vajame rohkem doktorikraadiga inimesi. Vajame neid ettevõtetes, et ülikoolid ja ettevõtted suudaksid kõneleda n.ö ühes keeles. Siin on meie läbimurdepunkt. Väikese riigi jaoks on olulised investeeringud inimkapitali.
iii
URMAS KLAAS, Riigikogu majanduskomisjoni esimees, Reformierakond
