Tundub mõnes mõttes uskumatu, et vastsündinu ema ei lähe lapsega arstlikku kontrolli, kuid hooletuid ja teadmatuses olevaid peresid paraku leidub ning hoolimatust, mil traagilised tagajärjed, tuleb aastast aastasse ette.
Et taolisi olukordi vältida, tuleks riiklik vanemahüvitise maksmine siduda arstlikus kontrollis käimisega. 99 noort ema sajast teevad seda niikuinii, aga kaitsmaks iga imikut, on Keskerakond teinud ettepaneku, et emal on kohustus lapsega arsti juures käia, alles siis hakkab ta saama emapalka. Paraku ei saanud see ettepanek valitsuserakondade toetust.
Praegu on perearstidel kohustus lapsi jälgida, kuid vanematel pole kohustust lapsi arsti juurde viia. Kuna lapseootel naisel pole ka absoluutset kohustust iseennast arsti nimekirja panna, tekibki olukord, kus mõnest lapsest keegi ei hooli. Pannes vanemahüvitise saamise sõltuvusse lapse arstlikus kontrollis käimisest, kahaneb võimalus, et lapsed jäävad üle vaatamata.
Kõlama on jäänud mõte, et algatatud eelnõu plaan oli sundida vanemaid oma lapsi vaktsineerima. Tegelikult oli eelnõu eesmärk palju lihtsam – oluline on, et laps saaks varakult professionaalset arstiabi. Juhul, kui ema ei soovi last vaktsineerida, jääb kõik nii nagu tänagi. Kuigi perearstil on kohustus lapsevanemale kindlasti selgitada, mis võib juhtuda, kui last ei vaktsineerita, jääb kaitsesüstide tegemine vabatahtlikuks.
Varajase ülevaatusega tehakse kindlaks lapse võimalikud terviseriskid, mida on hiljem keerulisem tuvastada või mille märkamata jäämise tõttu võivad tekkida juba tüsistused. Juhul, kui lapsel on kas või väike puue, peaks selle juba varakult avastama ning sellega tegelema. Asi ei pruugi olla aga isegi puudes, vaid lapse alatoitmises või hooletusse jätmises.
Ka perearstid tunnistavad, et neil puudub arvestatava hulga laste tervisest ja nende arengust ülevaade. Perearstide selts on seetõttu omalt poolt välja pakkunud, et riiklikke ja kohalikke toetusi võiksid saada vaid need vanemad, kes käivad lapsega regulaarselt arstlikus kontrollis.
Kui pidada silmas teisi riike, siis näiteks Austrias peab ema käima lapsetoetuse saamiseks tervisekontrollis nii raseduse ajal kui ka pärast lapse sündi kokku kümnel korral. Ungaris makstakse sünnitoetust juhul, kui naine on käinud vähemalt neli korda sünnituseelsel arstlikul läbivaatusel.
Soomes on sünni- ja lapsetoetus seotud sünnituseelse meditsiinilise kontrolli nõudega. Naine, kelle rasedus on kestnud vähemalt 154 päeva, saab emadustoetust, kuid selleks peab ta läbima hiljemalt neljanda raseduskuu lõpul arstliku kontrolli. Riiklik toetussüsteem näeb aga isegi riskiperede ja nõrgemate perede puhul ette, et pärast sündi lapse arstliku kontrollita jätnud pere võib toetustest ilma jätta.
Seega, erinevalt Eestist, on mitmed meile eeskujuks olevad riigid siiski leidnud võimalusi, kuidas probleemi lahendada üritada.
Lapsega arsti juures käimine on valdavale osale lapsevanematest loomulik. Neile ei tooks kohustuse seadusse kirjutamine mingeid lisategevusi, küll aga oleks arstidel võimalik jälgida ka neid lapsi, kes täna vaateväljast eemal ning hoida ära tulevasi koledaid uudiseid hooletusse jäetud väikelastest.
i
KADRI SIMSON, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
