Põltsamaa lossihoovi galeriis pART avati märtsi algul eesti vaibakunsti elava klassiku Peeter Kuutma näitus. Väljapanekus on tosin viimase kümne aasta jooksul valminud suuremõõtmelist tekstiiltaiest.
Peeter Kuutma armastab oma vaipadel mängida abstraktsete kujunditega. Kui üldiselt on kujund vaibakunstis kahemõõtmeline, siis Kuutma üritab tekitada oma tekstiiltaiestel kujundite ruumilisuse efekti ning see tal ka õnnestub.
“Vaibal antakse sõnum edasi värvidega, ent mina alustan uue tekstiiltaiese loomist hoopis väikesest mustvalgest kavandist,” ütles Peeter Kuutma. “Sellel panen ma paika pindade heletumeduse: heledad pinnad asetuvad vaataja silmis justkui ettepoole ja tumedad tahapoole. Nii tekibki ruumilisuse efekt. Kui heletumedus paigas, tulevad alles mängu värvid.”
Peeter Kuutma lemmiktehnikaks kujunes juba tudengipõlves pindpõime. Ka Põltsamaa näitusel on väljas just pindpõimevaibad. Need on kootud ARS Vaibastuudios (see kasvas välja omaaegsest ARSi dekoratiivkudumise ateljeest) suurtel metalltelgedel: puidust kangasteljed ei peaks raske vaiba kudumisel tekkivale pingele vastu. Selleks, et kunstniku idee perfektselt teostuks, tuleb tal kanda kavand ruudupaberile, mille iga ruut tähendab kuduja jaoks üht ruutsentimeetrit.
“See töö nõuab lausa matemaatilist täpsust. See on üks lõputu lugemine ja vigade parandamine. Ning lõpuks näitab kuduja näpuga: näe, siin oled sa ikkagi eksinud!” ütles kunstnik muiates.
Aastaajad värvides
Pooled tema Põltsamaale toodud vaipadest kuuluvad sarja, milles ta on püüdnud anda abstraktsete vahenditega edasi looduselamusi. Näiteks vaibal “Juuni. Õitsemine” (2007) pole kujutatud ühtegi õit, küll aga on selle kujunduses kasutatud värve, mida kevadsuvisel õitsemisajal Eestimaa looduses näha võib. Vaipa “Juuli. Enne äikest” (2003) on sisse kootud äikese-eelse taeva ja maastiku ärevalt kontrastsed värvid. Kui hästi vaadata, näeb välku meenutavat kujunditki. “August. Suvetee” (2006) pakub küpsusele viitavaid suvevärve, ent viitab ka kurvale faktile, et suve tee on juba katkemas.
“Selline aastaaegade teises võtmes mõtestamine pakub mulle lõbu,” ütles Peeter Kuutma.
Huvitavalt kõneles kunstnik näituse avamisel ka oma teistest vaipadest. “Eile” (2010) on näiteks üles ehitatud 1930. aastatest pärit motiividele.
“Kes tollaseid käsitöö- ja sisustusajakirju lapanud, tunneb need ära,” märkis kunstnik.
“Laulu tänav” (2012) on inspireeritud külaskäikudest selle nimega tänaval elava tütre juurde, “Asetub kohale” (2008) kujunditest tasub otsida viidet arvutimaailmale.
Kuutma loominguga on ühel või teisel viisil kokku puutunud enamik eestlasi, ainult et enamasti nad seda ise ei tea. Kui ETV “Aktuaalses kaameras” näiteks jälle mõnd Toompeal Riigikogu koridoris üles võetud uudislõiku näidatakse, siis paistab kaadrist kindlasti ka lapike sinist põrandakatet. Kui Riigikogu hoonet aastatel 2003-2005 renoveeriti, tellis sisearhitekt Leila Pärtelpoeg, Peeter Kuutma õpetaja ja kauaaegne koostööpartner, temalt 20 põrandavaiba ning koridori- ja trepivaiba kavandid. Viimased kooti Türgis, sest sealt lubati kõige kvaliteetsemat tööd. Ja nagu praktika näitab, oli valik õige: vaibad on tõesti hästi vastu pidanud.
Vapivaip
Kes aastavahetusel telerist presidendi uusaastakõnet jälgis, nägi riiginõukogu saalis istuva riigipea selja taga rippuvat nn vapivaipa, millesse kootud Eesti Vabariigi ja Eesti sõjaeelsete maakondade vapid. Selle vaiba kavandas 1937. aastal presidendilossi tarvis kunstnik Arne Mõttus, ent kavand jäi toona teostamata. Aga ehkki kavand ise on kaotsi läinud, on sellest säilinud üks mustvalge foto. Selle alusel taastaski Peeter Kuutma vaiba värvilahenduse ja koostas täpse kudumisskeemi ning nüüd seisab riiginõukogu saalis just selline taies, nagu sinna algselt mõeldud oli.
Peeter Kuutma on kavandanud palju ka sissekootud žakaarmustriga lavaeesriideid Tallinna, Pärnu ja Viljandi teatritele ning lugematule hulgale kultuurimajadele.
“Žakaarkanga kavandamine on väga spetsiifiline töö,” nentis kunstnik. “Selle motiivijaotus peab olema selline, et koe- ja lõimelõngad tõuseksid ja langeksid ühtlases rütmis.” Ehkki tunnustatud vaibakunstnik saab 8. aprillil juba 75 aastaseks, on ta endiselt heas vormis: teostab oma loomeideid, täidab olulisi tellimusi ja õpetab Tallinna kunstikooli õpilastele joonistamist.
“Nooremad hingavad küll juba kuklasse, aga mina olen püüdnud sirge seljaga madalat profiili hoida ning kuklasse puhuvast jäisest hingusest mitte välja teha,” ütles Peeter Kuutma muiates.
Tema vaipu saab Põltsamaal näha 1. aprillini, seejärel pannakse need välja Estonia teatri valgesse saali.
Peeter Kuutma
Eesti geomeetrilise vaibakunsti tuntumaid tegijaid
Sündinud 8. aprillil 1938
Lõpetas
Loonud arvukalt pindpõimetehnikas vaipu, sisustustekstiile konkreetsetele ruumidele kuni Toompea lossini välja, kavandanud lavaeesriideid Tallinna, Pärnu ja Viljandi teatritele ning moodsaid trükikangaid, mis kaunistasid omal ajal mitmeid restorane ja baare Tallinnast Narvani.
i
Eksponeerinud oma vaibaloomingut, aga ka pastellmaale isikunäitustel Tallinnas, Haapsalus, Narvas, Kuressaares, Tartus, Šveitsis, Saksamaal ja Soomes.
i
RIINA MÄGI
