Pühapäeval avati Põltsamaa kultuurikeskuses näitus kohalike vaibakudujate töödest.
Põltsamaa käsitööseltsi juht Anne Ütt lausus, et vaibakudujate töid on põhjust eksponeerida kasvõi juba sel põhjusel, et tänavune aasta on Eestis vaibakudumise aastaks kuulutatud. Nii tekkis tal mõte kutsuda näitusel osalema nii Põltsamaa linna vaibakudumisseltskondades tegutsejad kui ka ümbruskonnas selle alaga tegelevad naised.
Emadeklubil oma juhendaja
Marje Aigro emadeklubi kangakudujate esindajana lausus, et emadeklubi naiste kudumid on nende juhendaja nägu. Tema sõnul annab kangakudumine hea põhjuse sagedaseks kooskäimiseks. Nad omavad kangasteljemeistrit, kes neile vajadusel nõu ja jõuga abiks on. See mees on Paul Evard.
Marje Aigro tunnistas, et on kunagi öelnud, et ta ise küll kuduma ei hakka. “Nüüd pean ütlema, et olen need sõnad ära söönud,” lausus ta.
Palju aitab tema sõnul igale ettevõtmisele kaasa hea juhendaja. Emadeklubi kangakudujaid juhendab tekstiilikunstnik Viivika Sopp, kes käib näpunäiteid jagamas korra kuus. Siinsed naised võivad uhked olla selle üle, et nende juhendaja on kunstiinstituudi õppejõud. Selle klubi kangakudujate ringis osaleb 16 naist, üks neist käib koguni Türilt.
Isegi aastakümneid selle käsitööga tegelnud naistel on tulnud tõdeda, et neilgi on tugevalt juhendajalt veel üsna palju õppida. Noorte huvi valmistab rõõmu
Naiste kudumist võib populaarsuselt võrrelda meeste puidutööga. Anne Üti sõnul võivad Põltsamaa kandi naised tunda heameelt selle üle, et siinne kudumistraditsioon ei ole välja surnud ja nii ühes kui teises kohas on kangasteljed säilinud. Samas ei oska ta arvata, kust ammutasid meie vanaemad ja veel vanemate põlvede naised ideid mustrite loomiseks.
Ütt on Eesti Rahva Muuseumis uurinud põhjalikult kirivööde mustreid ja veendunud, et ükski neist ei kordu. Talle teeb rõõmu fakt, et üha enam kantakse rahvarõivaid ja üha enam hakatakse nn. Tavarõivastusele lisama rahvuslikke motiive.
Väga positiivse näitena nimetas Anne Ütt kahte tänavust abiturienti, kellest üks soovib koolilõpuriietuse juurde lisandina rahvusliku motiivina seelikutriipu ja teine rahvusliku mustriga vööd. Käsitöö kasvavast populaarsusest annavad tunnistust ka üha laienevad käsitöölaadad ja käsitöötegijate arvu suurenemine.
Põltsamaa linna haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni lausus, et seoses kangakudumisega on välja kujunenud selline mõiste nagu elukangas, samuti on kangakudumisega seotud viimasel ajal populaarne väljend lõimumine
Kangakudumisega alustati kultuurikeskuses 1961. aastal. Kui kultuurihoones remont käis, pidid kangakudujad oma hobiga tegelemiseks ka väljaspool maja võimalusi leidma.
Üks kangakudujate kursus tegutseb veel värkstoas, kus alustati kangastelgede tundmaõppimisest.
iii
TOOMAS REINPÕLD
