Kiigemetsa kooli õpilastel oli möödunud neljapäeval võimalus osaleda põnevates töötubades. Neid juhendasid Luua metsanduskooli maastikuehituse neljanda kursuse õpilased ning lapsed said vahtralehtedest roose valmistada, lillesibulaid potti istutada ning uudistada maastikuehitaja töövahendeid.
Eriti lõbus oli vahtrarooside töötoas. Koolimaja ühte koridorinurka oli maha pandud suur must kile ning sellele kallatud mitu kotitäit kollaseid vahtralehti. Lapsed istusidki selle mõnusa lehelasu keskel ja valisid sealt endale rooside tegemiseks materjali. Maastikuehituse neljanda kursuse õpilased Viktoria Jekimtseva ja Diana Repponen ning haljasalade hoolduse õpetaja Katrin Puskar näitasid ette, kuidas lehti kokku murda ja roosiõieks keerata, ning tulid appi kompositsiooni kokkusidumisel.
“Praegu on sügis ja kollaseid lehti võtta nii palju kui kulub,” ütles Katrin Puskar. “Roose tehes saab mingigi osa sellest toredast looduslähedasest materjalist ära kasutada. Nii mõnigi laps on rooside tegemises nii osav, nagu oleks neid varemgi meisterdanud.”
Luualased olid kaasa võtnud ka mõned metsanduskooli arboreetumist korjatud haruldasemate puude, näiteks hõbepärna ja hariliku valge pöögi lehed. Neid oli lastel õpetlik vaadata ning nende abil sai ka vahtraroosidele teistsuguseid värvinüansse anda.
Katrin Puskar seletas ära ka, millest sõltub sügislehtede värv.
Enamasti kollased
“Lugesin hiljuti, et lehed lähevad seda punasemaks, mida suurem on sügisel öise ja päevase õhutemperatuuri erinevus,” ütles Katrin Puskar. “Paistab, et tänavu pole ööd ja päevad temperatuuri poolest väga erinevad olnud, sest lehed on enamasti kollased.”
Lillesibulate potti istutamise töötoas osalemiseks tuli lastel ülerõivad selga panna ja koolimaja taha varjualusesse minna. Seal asusid neid juhendama Kristiina Laidinen ja Cätlin Pärnala. Krookuse-, hüatsindi- ja tulbisibulaid mulda pannes pidid lapsed jälgima, et need ikka püstipidi ja piisavalt sügavale saaksid ning et muld korralikult kinni oleks vajutatud. Lillesibulad, istutusmuld ja potid olid pärit “Aed ja Kodu” Jõgeva kauplusest, Luua metsanduskooli arboreetumist ja Kiigemetsa kooli enda varudest. Mis värvi krookused, hüatsindid ja tulbid klassides aknalaudadel seisvatest pottidest sirguvad, see selgub kevadel.
Kolmandas töötoas näitasid Riin Mokrik ja Taavi Kõiv metsanduses ja maastikuehituses kasutatavaid tööriistu, samuti töörõivaid ja kaitsevahendeid. Riin oli ka see, kes Kiigemetsa kooli külla mineku mõtte välja käis. Ajendiks oli see, et metsanduskooli tänavusuvisel 65. sünnipäeva peol käis kooli paljude teiste hulgas õnnitlemas Kiigemetsa kooli direktor Urmas Paju.
Hea tuleb tagasi
“Siis turgataski mulle pähe, et me pole Kiigemetsa kooliga mitte mingisugust koostööd teinud, samal ajal kui paljudes teistes koolides oleme me küll külas käinud,” ütles metsanduskooli õpilasesinduse aseesimees Riin Mokrik. “Kui teistes koolides oleme me käinud oma kooli ja sealseid õppimisvõimalusi tutvustamas, siis Kiigemetsa kooli jaoks tuli leida natuke teine lähenemine. Nii tulingi selle peale, et siin võiks korraldada töötoad. Õnneks olid kursusekaaslased valmis mõtte teostamisel kaasa lööma. Nooremate harimine on minu meelest hea tegu, ja kui teed teistele head, siis tuleb see lõpuks sulle endale tagasi.”
Töötubades käisid möödunud neljapäeval kordamööda kõigi lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe klasside lapsed. Tulevikus teevad Kiigemetsa kooli lapsed vastuvisiidi Luua metsanduskooli, et uudistada sealseid õppeklasse, töökoda ja topiste muuseumi.
“Loodame, et saame metsanduskooli õpilaste ja õpetajate abi kasutada ka meie kooli territooriumile jääva metsaääre korrastamisel,” ütles Kiigemetsa kooli direktor Urmas Paju.
“See, et me koostööd teeme, on tegelikult loomulik, meid seob ju sõna “mets” mõlema kooli nimes,” lisas Riin Mokrik.
RIINA MÄGI
