Diagnoosimise võimalus on patsiendi jaoks lihtne: ta annab vaid veeniverd, millest võetakse PSA analüüs ? spetsiifilised antigeenid, mille arv tõuseb ainult juhtudel, kui on tegemist eesnäärmevähiga. Põdder kinnitas, et õigel ajal avastatud eesnäärmevähk on 100% ravitav.
Peep Põdder soovitab üle 40-aastastel inimestel vähemalt kord kahe aasta jooksul profülaktilisele visiidile minna. ?See, mida oleks vaja uurida, tuleb välja tohtri ja patsiendi vahelises vestluses. Hea arst oskab päris kiiresti võimalikud hädad, mida oleks vaja kontrollida, välja sünteesida,? on haiglajuht kindel, et asjatundja oskab ka tagasihoidliku patsiendi paljudest asjadest rääkima suunata.
?Kui aga kõrv jääb kuulatama Prostamol Uno reklaami, siis tuleb PSA kindlasti ära teha ja seda saab ju teha perearsti juures,? räägib Põdder. Tema väitel on prostatavähi õigel ajal avastamine ja ravi ka suhteliselt odav.
?Inglastel on komme välja arvutada, palju maksab üks meditsiiniliselt korrigeeritud, kvaliteetseks muudetud aasta. Neil on tehtud pikad uuringud, millest on selgunud, et kõige odavam on perearsti nõuanne suitsetamisest loobumiseks. See läheb maksma 20 naela. Hemodialüüs ehk kunstneer maksab aga ca 20 000 naela, kuid mõlemad parandavad patsiendi elu,? selgitas Põdder.
Mehe teine süda
Eesti meditsiin on praegu teenuse- ja ravikeskne, mitte profülaktikakeskne. Pole enam kohustuslikku tervisekontrolli ega dispanseerimist, ühiskond on nii vaba, et arstil pole õigustki patsienti enda juurde saada, kui patsient seda ei soovi.
Ennetavad kampaaniad on aga seni kõik olnud mõeldud naistele. Just meeste puhul on arstide sõnul suureks probleemiks ka võltshäbi, sest ikka veel ei räägita arstiga näiteks seksuaalprobleemidest.
?Arstidena me ju ometi teame, et nii impotentsuse kui erektsioonihäirete probleem on väga suur. Eestis on olemas must turg potentsi tõstvatele ravimitele ja neid ostetakse tohutult palju, neid müüakse Eestis miljonitesse ulatuvates summades,? kinnitab Põdder.
Sellepärast sündiski nädal kestev kampaania ? mehe teine süda. 9.-13. oktoobrini toimub mitmeid üritusi, kus käsitletakse meeste tervise ja eesnäärmevähi teemat, näidatakse vastavasisulist filmi ja jagatakse dr. Margus Punabi koostatud bro?üüri.
?Eks sellel PSA-l võib olla ka natuke moodsa asja maiku juures. Kunagi oli kolesteroolitaseme määramine tähtis, seda tegid kõik, ka need, kes nägid välja nagu luukered,? muigab Peep Põdder. ?Siis oli pop luutiheduse määramine. PSA määramine võib samuti mõneks ajaks kujuneda poptegevuseks, kuid seejärel, kui kõrgtase vaibub, jääb informatsioon inimeste teadvusse ja seda hakatakse vajadusel normaalselt määrama.?
Diagnoosi kardetakse
Põdderi sõnul ei taha just mehed õigel ajal arsti juurde minna, sest kardavad seda, mis juhtub pärast. ?Meestel on see hirm rohkem väljendunud, ta satub rohkem paanikasse,? kinnitab arst. Haiglajuhi sõnul on suur puudujääk ka see, et meie ühiskonnal puudub üldse see osa kasvatusest, mis on suremisega seotud. Me ei oska käituda situatsioonis, kus on teada, et surm on vältimatu.
?Nõukogude ajal haigetele diagnoosi ei öeldud, kui räägiti, siis võib-olla sugulastele. Nüüd on olukord muutunud. Inimesel on õigus seda teada, kui tal on jäänud elada vaid vähene aeg. Tal on õigus oma asjad korda seada,? arvab Peep Põdder. ?On oluline ka see, kuidas ümbritsevad reageerivad, kuidas sugulased käituvad, mida võetakse veel ühiselt ette.?
Meil puudub ka nn hospits, koht, kus raskel haigel on veidike juures meditsiinilist abi, kus saab valu ära võtta, aga kus ta saab olla ka omaette ja külalisi vastu võtta. ?Seda mentaliteeti meil ei ole ja seda teemat kardetakse. Seepärast kardetakse ka diagnoosi kuulda ja lükatakse minek arsti juurde ohtlikult kaugele tulevikku edasi,? räägib Põdder.
?Minu ideaal Eesti tervishoiusüsteemist on see, et me suudaksime jõuda olukorda, kus maal elamine ei oleks enam terviserisk,? unistab Jõgeva Maakonnahaigla juhataja. Praegu on maainimene olukorras, kus kiirabi tuleb tema juurde kaua ja eriarsti juurde on raske pääseda.
?Arenenud riigid panevad palju rõhku sellele, et nende tervishoiuvõrk oleks ühtlane ja kataks korralikult kogu maad. Eestis on muidugi ka selliseid näiteid. Kihnus lihtsalt peab haigla olema, kuigi see pole finantsmajanduslikult tasuv,? mõtiskleb Põdder.
Asi hakkab tema sõnul peale esmatasandist. Kui inimene saab metsavahel infarkti, siis kui kiiresti kiirabi temani jõuab? Kas tee on talvel üldse igal pool lahti aetud, et kiirabi ligi pääseb? Põdderi meelest peaks riik tagama standardi, et kiirabi jõuaks igale poole ühe ajaga. Muidu sureb maal elu täiesti välja ja just kõrge terviserisk on üks põhjustest, miks inimesed asulatesse ja linna kolivad.
?Üks terviseriski maandamise võimalusi maal ongi meditsiini profülaktiline pool. Me ju teame, et nad seal kõige kaugemas külas nii väga arsti juures ei käi, seepärast lähme me sinna ise arstiga kohale, olles enne aja kokku leppinud,? räägib Põdder.
Haiglabuss läheb maainimese juurde samamoodi nagu poe-, kino- või pangabuss. Ta teeb esmased analüüsid, kuulab patsiendid ära. Nii on Jõgeva haigla käinud tervisepäeva korraldamas Tormas ja Tabiveres. ?Inimeste huvi oli suur ja arst tundis ennast oodatuna. See peab aga olema riigi poolt soodustatud,? on Põdder veendunud.
Haiglajuhi arvates on ka Jõgevamaal juba nii rikkaid tööandjaid olemas, kes oma töötajate tervisesse võiksid panustama hakata ja mõnikord tohtri ettevõttesse kutsuda. ?PSA analüüs maksab ainult 131 krooni ? ettevõte, kus töötab palju mehi, võiks seda endale lubada,? arvab Põdder.
JAANIKA KRESSA
