Väheväärtuslikke lehtpuunoorendikke tasub rekonstrueerida

Metsade loodusliku uuenemise või kasutusest välja jäänud põllumajanduslike maade loodusliku metsastumise tulemusena võivad tekkida ebasoovitava liigilise koosseisu ja sageli ka madala täiusega lehtpuunoorendikud, mille tootlikkus ei vasta mulla viljakusele.

Enamasti on need alad, mis on uuenenud halli lepaga või halvemal juhul kaetud erinevate põõsaliikidega (sarapuu, pajud jne), mis takistavad väärtuslikumate metsapuuliikide kasvamahakkamist. Selliste puistute majanduslikku väärtust aitab tõsta rekonstrueerimine.

Paremad tingimused väärtuslikumatele liikidele

Lehtpuunoorendike rekonstrueerimisel on kolm eesmärki: väärtusliku segapuistu saamine, kasvava puidu koguse suurendamine ja puidukvaliteedi parandamine.

Lehtpuunoorendiku tootlikkuse parandamise eesmärgil võib puistusse raiuda koridore või häile, samuti võib olemasolevat puistut ka ühtlaselt üle pinna hõrendada, luues sellega paremaid tingimusi väärtuslikumate puuliikide kasvamahakkamiseks või ka istutamiseks.

Senitehtu põhjal võib kõige edukamaks lehtpuunoorendiku ümberkujundamise võtteks pidada koridormeetodit. Sellisel juhul raiutakse olemasolevasse noorendikku koridorid, kuhu istutatakse kõvalehtpuu- või okaspuutaimed. Puuliigi valik sõltub kasvukoha tüübist (mullatingimustest) ja metsaomaniku soovist. 

Põhja-lõunasuunalised koridorid

Koridor peab võimaldama istutatud puutaimedele piisavalt valgust  (ei tohiks liiga kiiresti liituda) ning teisalt kaitsma taimi öökülmade eest. Raiutava koridori laius sõltub noorendikus kasvavate puutaimede kõrgusest. Kuni 2 meetri kõrguses võsas võiks koridori laius olla 1−1,5 meetrit ning koridoride vahekaugus 2−3 meetrit, 2−4 meetri kõrguses võsas võiks koridori laius olla 1,5 −2 meetrit ja koridoride vahekaugus 2,5−3,5 meetrit. Võsas, mille kõrgus on 4−6 meetrit, võiks koridori laius olla 2,5 meetrit ja koridoride vahekaugus 4 meetrit. Kuna laiused on võetud koridoride pealt, tuleks koridori altlaiusele arvestada vastavalt võsa iseloomule juurde 0,25−1 meetrit.

Kui lisaks koridoride raiumisele tehakse enne taimede istutamist ka maapinna ettevalmistust, tuleb koridoride rajamisel arvestada ka kasutatava ettevalmistamismasina laiust. Koridorid võiksid paikneda võimalikult põhja-lõunasuunaliselt, sest valgustingimused on sel juhul paremad kui ida-läänesuunalistes koridorides. Koridori rajamisel võiks võtta arvesse, et ülemäära laiades koridorides on uue võsa kasv intensiivsem ning sel juhul suurenevad kulutused kultuuri hooldamisele.

Koridoridesse sobib istutada kuuse, tamme, saare, jalaka või vahtra suuremõõdulisi istutusmaterjali. Valguselembesed puuliigid, nagu harilik mänd ja lehiseliigid, ei ole puistute rekonstrueerimisel andnud häid tulemusi. Üle 3 meetri laiustesse koridoridesse võib kuusetaimi istutada ka kahes reas. Sobivaks vahekauguseks reas on kuuskede puhul 1,5 meetrit, kõvalehtpuudel 2−3 meetrit.

Kui raiutava koridori laius on näiteks 2 meetrit, koridoride vahele jäävate lehtpuuribade laius on samuti 2 meetrit ning kuusetaimede vahekauguseks reas jäetakse 1,5 meetrit, kulub ühele hektarile rekonstrueeritavale alale 1670 kuusetaime. 

Taimi tuleb kaitsta ulukite eest

Nii kõvalehtpuude kui ka kuuse kultiveerimisel tuleb istutatud taimi kindlasti kaitsta ulukite kahjustuste eest. Selleks võib kasutada repellenti Cervacol, millega töödeldakse puude latvu ja külgvõrseid. Viljakates kasvukohtades tuleb kindlasti tegelda ka rohttaimede tõrjega.

Hooldusraiete algus rekonstrueerimise korras rajatud kultuuris sõltub puuliigist. Tammel tuleks seda teha 3.−4. kasvuaastal, saarel mõnevõrra hiljem, kuusel koguni 6.−8. kasvuaastal.

Sookase võib puistust täiesti välja raiuda, kui istutatud kuusk on kasvanud 2 meetri kõrguseks. Rekonstrueerimise korras rajatud kultuuride hilisemate hooldusraiete eesmärgiks on segapuistute kasvatamine või lehtpuude hoidmine ülarindes võimalikult kaua.

EDA TETLOV,

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse juhtivspetsialist