Kuigi kartul tänavu põllumehe pisut murelikuks muudab, on teraviljasaak hea. Annaks vaid ilmataat kuivi ilmu, et kõik normaalsel kujul salve saaks.
Aga et loomi meiegi maakonnas järjest vähem peetakse, kulub söödavilja vähem. Seepärast hakkab oder kasvupinda järjest rohkem nisule ja rapsile loovutama ja ka rukkivälju jääb vähemaks. Pisut kurb, kuid parata pole midagi. Kui põllumajandusfirmad ellu jääda ja areneda tahavad, tuleb külvata-kasvatada neid põllukultuure, mille eksportimiseks on paremad võimalused.
Aga kindlasti on põhjust rõõmustada selle üle, et põllud sööti pole jäänud ja ohakas, mis paarikümne aasta taguse mõningase peataoleku ajal eesti rahvustaimeks kujunema kippus, suurtelt väljadelt taanduma on pidanud.
18. august 2012
