Vägeva Kodus rõhutati vajadust üksteisega arvestada

Jõgeva politseijaoskonna piirkonnavanem Jana Õim ja noorsoopolitseinik Kersti Raiküla kohtusid aktsiaseltsi Hoolekandeteenused Vägeva Kodu klientidega ning rääkisid neile lisaks liiklusohutusele ka vajadusest järgida avaliku korra ja ühiselu reegleid.

Jana Õimu sõnul põhjustab erihooldekodu klientide hulgas sageli konflikte just üksteisega mittearvestamine.

Vägeva Kodu juht Vaido Kütt kinnitas, et sellised kohtumised mõjuvad klientidele positiivselt. “Me küll räägime kõigest sellest neile ka ise ja kordame pidevalt eeskirju üle, aga alati nad ei kuula meid,” ütles Kütt. “Kui aga tuleb mõni ametnik, eriti kui tal veel ka vormiriietus seljas on, siis jääb see neile mällu ning nad suudavad paremini seoseid luua. Enne kohtumist ütlesin just ühele kliendile, et kui sa minu sõnu ei taha 100 protsenti tõena võtta, siis täna räägitakse kõik need asjad veelkord üle ja ma loodan, et see ka mõjub.”

Regulaarsed kohtumised

Alates 1. oktoobrist Jõgeva linna ning Jõgeva ja Palamuse valla piirkonnavanema ametis oleva Jana Õimu sõnul kohtuvad politseinikud Vägeva Kodu klientidega korra aastas. “Meie eesmärgiks on nende teadlikkuse tõstmine,” lausus Õim, kes soovib, et ka teiste asutuste ja organisatsioonide esindajad erihooldekodude klientidega kohtuksid.

“Nad vajavad rohkem sellist suhtlemist. Ma arvan, et neil tekib seal tegevusetuse tunne ja seetõttu puhkevad omavahelised konfliktid. Kohtumised rohkemate külalistega tõstaksid nende teadlikkust ning aitaksid neil elus paremini toime tulla.

Kui mõne kliendiga seoses on mingi probleem esile kerkinud, siis käime seal ka tihedamini ja räägime konkreetse probleemse isikuga,” lausus Õim. “Enamasti üritatakse seal need küsimused siiski omavahel ära lahendada ja alati ei peagi politsei kohale tulema.”

Jana Õimu sõnul on erihooldekodu klientidega seoses kõige suuremateks probleemideks alkohol ja teineteisega mittearvestamine, just sellelt pinnalt tekib kodus kõige rohkem konflikte. Väga sageli tekivad konfliktid näiteks siis, kui kliendid sisenevad ilma loata üksteise tubadesse. “Inimene ei taha, et teine klient tema tuppa tuleb ning siis hakatakse karjuma ja laamendama. Põhiline on aga siiski alkohol, mida salaja majja  tuuakse ning tarvitatakse.”

Ähvardamine on karistatav

Kohtumisel kerkis teravalt üles ka see, et kliendid üksteist teinekord ähvardavad. “Sageli öeldakse teisele, et torkan rehvid läbi või annan pasunasse,” tõi Vaido Kütt näiteid. “Ei teagi, kas neil ähvardustel on mingi tõepõhi all või mitte, aga see riivab kindlasti teise inimese hinge ja tema elu on häiritud. Oleme korduvalt öelnud, et kedagi ei tohi ähvardada, kedagi ei tohi mõnitada, aga teinekord kuuled jällegi, et midagi sellist on öeldud ning inimene on endast väljas.”

Piirkonnavanem Jana Õim selgitas klientidele ähvardamisega kaasneda võivaid tagajärgi. “Teisi ähvardada ei tohi, selle eest on võimalik karistada,” lausus ta. “Sellel teemal ei tohi ka niisama sõnu loopida või nalja teha. Olenevalt sellest, kus, mida ja kuidas öeldakse, võib tegemist olla kriminaal- või väärteoga.”

Ka noorsoopolitseinik Kersti Raiküla rääkis kuulajatele, et sõnadega tuleb ettevaatlik olla. “Kui lähete endast välja, emotsioonid löövad näiteks üle pea kokku ja siis karjute üksteisele, et tapan maha või annan peksa, siis võib sellest kriminaalasi tulla,” ütles ta.

Erihooldekodudega seoses kardetakse sageli nende elanike mõju ümbruskonnale. “See on ka mõistetav, kui nende käitumist jälgida,” lausus piirkonnavanem Jana Õim. “Samas ei ole ma kuulnud, et Vägeva Kodu kliendid väljaspool asutust pahandust teeksid. Kui on midagi tehtud, siis räägitakse sellest võib-olla otse juhatajale, aga minuni sellist infot jõudnud ei ole.”

“Erihooldekodude elanikud on üks osa meie ühiskonnast,” nentis Jana Õim. “Me ei saa panna neid kinnisesse asutusse, me peame õppima nendega koos elama. Nad vajavad lihtsalt teistsugust lähenemist, nendega tuleb arvestada, nendega tuleb natuke pehmemalt rääkida, neile tuleb leida tegevust.”

Vägeva Kodu juht Vaido Kütt kinnitas, et suurema osa klientidega probleeme ei ole. “Üheksakümmend protsenti klientidest on heasüdamlikud ja kuulekad,” ütles ta. “Igas meepotis on aga alati tilk tõrva, millega peab kogu aeg tegelema.”

i

MATI ALEV

blog comments powered by Disqus