Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) mõõtejaamas Jõgevamaal Tiirikojal tõusis reede, 30. septembri pärastlõunal õhutemperatuur 22,6 kraadini, tegemist on selles jaamas mõõdetud uue soojarekordiga. Samal päeval said uue soojarekordi veel ka Türi ja Kuusiku mõõtejaamad vastavalt 22,4 ja 22,3 kraadiga.
Lõppenud september oligi keskmise õhutemperatuuri järgi tavapärasest kahe kraadi võrra soojem. Kui keskmisena langeb ööpäeva keskmine õhutemperatuur Jõgeval mihklikuu kolmandaks kümmepäevakuks alla kümne kraadi, siis tänavu püsis see nimetatud piirist kõrgemana kuu lõpuni. Kogu septembri kõige soojemaks päevaks osutus 30. september, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli 16 kraadi ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis Jõgeval 21,8 kraadini. Muru jätkas hoogsat kasvu ja vajas niitmist kuu lõpuni.
Öökülma polnudki
Minimaalne õhutemperatuur oli rohul, kus toimub jahtumine kõige kiiremini, 0,5 kraadi (29. septembril), õhus aga 4,9 kraadi (25. septembril.). Tavaliselt algavad meil siinkandis öökülmad maapinna lähedal juba septembri esimese nädala lõpus ja õhus pärast 22. kuupäeva.
Vaatamata öökülmade puudumisele, hakkasid puud kuu keskpaiku rohkem värvikirevaiks muutuma. Ilmselt aitas sellele kaasa kuiv muld ja hahkhallituse levik lehtedel. Kuigi septembris sadas väga sageli, niiskus esialgu ainult mulla pindmine kiht ja kuivas kiiresti ka ära. Põldudel ei jõudnud sademetevesi kuu esimesel poolel valdavalt kümnest sentimeetrist sügavamale.
Vihma ikkagi vähe
Mihklikuu sademete hulgaks mõõdeti Jõgeva idaserval asuvas ilmajaamas 53 mm, mis on viimase 90 aasta keskmisest 14 mm võrra vähem. Kogu senise taimekasvuperioodi, mis kestis 1. aprillist kuni septembri lõpuni, vihmahulgaks kogunes Jõgeval 244 mm, mis on keskmisest ligi 150 mm ehk kahe suvekuu normi võrra vähem.
Selle sügise esimene torm 14. septembril Jõgevamaale õieti ei jõudnud. Maksimaalne tuule kiirus ulatus meie maakonnas asuvate ilmajaamade andmeil 15-18 m/s. Tuulehood murdsid üksikuid oksi ja raputasid puudelt õunu vähemaks.
Tänavune suvi oli erakordselt soe ja taimede areng kiire. Teraviljad olid mihklikuuks juba koristatud ja augustis alanud suvirapsi koristamine oli septembri keskpaigaks valdavalt lõppenud. Tänu kuivale suvele püsisid kartulipealsed kaua rohelised, seda ka erapõldudel, kus haigustõrjet ei tehtud. Hilisemate sortide mugulad jõudsid pärast augustikuu vihmasid veel kasvada ja saak suurenes. Põhiline kartulivõtt jäi septembrisse.
Kapsad kippusid vihmade järel lõhki kasvama. Porgandikoristajatele sai osaks enamasti meeldiv üllatus: vaatamata kuivale suvele ja väikesele lehemassile, olid need juurviljad septembri lõpuks ilusaks ja pikaks kasvanud. Mihklikuu keskel hakkasid maastikku ilmestama erkrohelised taliviljapõllud. Septembriga oli kogunenud efektiivset (üle 5 °C) soojust Jõgeval 227 °C, mis ületab pikaajalist keskmist enam kui 50 kraadi võrra.
Oktoobris võivad kimbutada lumesajud
Milline on olnud oktoobrikuu ilm Jõgeval viimase 90 aasta andmetel? Oktoobri algul püsib ööpäeva keskmine õhutemperatuur tavaliselt 7-8 kraadi piires ja langeb kuu lõpuks kolme kraadi piirimaile. Kuu alguses jätkub tavalisel üldine taimekasvuperiood, mis lõpeb kuu teisel poolel. Äärmustemperatuurideks on mõõdetud 20,8 °C 1981. aastal ja -18,5 °C 1926. aastal. Sademete summa on oktoobris kõikunud kaheksast millimeetrist 1951. aastal 154 millimeetrini 1938. aastal, keskmine on 66 mm. Oktoobris ei ole haruldased lumesajud ja ajutise lumikatte tekkimine. 1941. aastal jäi 27. oktoobril maha tulnud lumi püsima kogu talveks.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
