Laupäeval Mustvee vallas Avinurme kandis toimunud Vadi küla 420. aastapäeva peo sisustasid laul ja pillimäng, kusjuures lauldi ka oma küla hümni. Vesteldi möödunud ja praegustest aegadest ning peeti tulevikuplaane. Vadi külas uuritakse kodupaiga aja- ja kultuurilugu, edendatakse seltsielu, mis ennekõike on koondunud kunagisse koolimajja.
Vadi küla 420. aastapäeva tähistamisele oli kontserdi ajaks saabunud ligi seitsekümmend inimest. Simmanile saabusid hiljem veel mõned juurde. „Olid nii kohalikud, suvekodude omanikud, kunagised vadilased kui külalised naaberküladest,” ütles sündmust korraldanud muusika-lauluseltsi Metsakaja juhatuse liige Alli Kaarama.
Enne simmanit oli kontsert, kus esinesid kohalik lauluansambel Veski Talu Lapsed, Meeme Saareväli kontrabassil ja teda klaveril saatnud Toivo Peäske. Õhtujuht, samuti seltsi Metskaja liige ja Vadi küla esindaja (sisuliselt külavanem) Henn Uuetoa luges katkendi Vadilt võrsunud kirjaniku Heino Kiige raamatust „Kuresaapad” ning Kalju Vetik rääkis oma meenutusi.
Külal oma hümn
Kontsert lõppes Vello Ainsalu lauluga „Vadi”, mis on saanud küla hümniks. Omavahel räägiti ikka nii möödunud aegadest, praegusest ja veidi tulevikust. Kohale paluti tulla piknikukorvidega ja Vadi külas on nendes ikka olnud tavaliselt enda tehtud söögid-joogid.
Pärimuse kohaselt on Vadi küla saanud endale nime vadjalaste järgi.
„Kui uskuda väidet, et kõik vadjalased olid pruunisilmsed, siis juba palju aastakümneid ei ole Vadil elanud ühtegi vadjalase järeltulijat. Küll lubab seda aga uskuda meil kasutusel olnud rohke õ-tähe kasutus: õrav õli õksal ja õgis õkkaid. Mingeid kirjalikke ülestähendusi sellest ajast pole õnnestunud aga leida,” rääkis Metsakaja juhatuse liige Aire Jago.
Tema hobiks on olnud ka kodupaiga aja- ja kultuuriloo uurimine. „Kokku on kogutud ja koopiad tehtud kooli- ja seltsi piltidest. Kogutud on erinevaid mälestusi kooli-, seltsi- ja külategevuse kohta. Uuritud küla perenimesid ja sugupuid. Külaelanikega koostasime ühiselt 2009. aastal Vadi küla talude kogumiku, kus oli iga talu kohta pilt ja oma väike lugu. Seltsimajas on ajalootuba, kus on kajastatud Vadi kooli- ja külaelu.”
Alli Kaarama märkis, et kunagine Vadi koolimaja on renoveeritud ja korras ning huvilisi oodatakse seda vaatama. „Stendidel on ka väike näitus meie tegevusest ja albumid piltidega. Koolimajas toimuvad seltsi üritused ja me rendime ka ruume välja. Käime koos laulmas, on tehtud külarestorani, vahel ka niisama kokku saadud ja asju arutatud ning plaane peetud.”
Aire Jago lisas, et järgmisel aastal möödub Vadi kooli asutamisest 245 aastat. Grupp kunagisi õpilasi otsustas suve lõpul kohtuda, et pidada nõu, kuidas tähtsat sündmust tähistada. Vadi kool tegutses järjepidevalt aastatel 1775–1963.
„Ajalooliselt on Vadi külas olnud korraga kaks poodi, kool, postiagentuur, lauaveski, kõrts ja rahvamaja. 1939. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 351 inimest. Praeguseks on jäänud vaid 1888. aastal ehitatud ja 2002–2008 renoveeritud koolihoone, mis on kasutuses seltsimajana. Koolihoone päästmise ja renoveerimise eest on muinsuskaitseamet tunnustanud muusika-lauluseltsi Metsakaja tänukirja ja plaadiga,” ütles Jago.
Heino Kiige tuba
„Seltsimajas on kirjanik Heino Kiige tuba. Kuna Kiige lapsepõlvekodu Lepiku talu hävis tules, siis Heinol ja tema perel oli võimalik alati seltsimajas peatuda – oma tuba ja luba.”
Alli Kaarama sõnu tegutseb Vadil laulukoor ja veel on siin olnud laste pühapäevakool. Aeg-ajalt on tegutsenud ka külarestoran.
„Külaplatsil asuvad lisaks renoveeritud koolimajale veel lõkkekoht, ujumiskoht, korvpallirõngas, võrkpalliplats, jalgpalliväravad, toidutare, kõlakoda koos tantsupõrandaga, telkimisala, parkimisplatsiks niidetud heinamaa ala ja välikäimlad. Platsi on kogu aeg niidetud ja hooldatud. Ujumiskoht on suviti väga hinnas, ka telkimisala on aeg-ajalt kasutuses. Siin on telkinud ka välismaalasi, jalgrattaturiste ja teisi suvitajaid.
Toimuvad ka iga-aastased platsi korrastamise ja puude tegemise-ladumise talgud. Suuremad talgud on kevaditi ja sügiseti, vajadusel vahel ka suvel. Ka teeääri oleme koristanud,” selgitas Kaarama.
Muusika-lauluselts Metsakajal on hetkel 35 liiget. „Suurte keskuste kiuste püüame elus püsida. Vadi külal on pikaajalised koostöökogemused naaberkülade ja seltsidega. Korraldatud on ühiseid ekskursioone, üritusi, õpitubasid ja kursusi. 20 aastat tagasi moodustus 400-ste klubi küladest, kes tähistasid oma esmamainimise juubelit. Hiljem kasvas sellest koostööst välja MTÜ Avinurme Külavanemate Koda. Koja eestvedamisel toimuvad iga-aastased ühised õppereisid ja üritused, nagu simmanikarussell, avatud külad, kümme lugu Eestimaa 100-aastasest ajaloost jpm. Vadi küla on neil ikka kaasa löönud,” rääkis Aire Jago.
Alli Kaarama lisas, et aastaringselt on külas elanikke 30 ringis ja 15 majapidamises. „Külla on tulnud ka kaks nooremat peret. Paljud kunagised elanikud kasutavad suvekodudena oma kodukohti. Kuigi kohalikud põllumajandusettevõtlusega ei tegele, on põllud haritud. Oma aiamaa on küll igal talul.”
JAAN LUKAS
