Me tahame, et meie lapsed kannaksid edasi meie väärtushinnanguid ja elu põhiväärtusi. Me peame mõistma, et me ainult laename seda elukeskkonda oma lapselastelt. Me ei saa käituda nii, et teeme, mida tahame ja pärast meid tulgu või veeuputus…
Meie esivanemad tegid palju töid ära talgutega. Uus riigikord tõi uutmoodi talgud ja nõukaaegsete inimeste jaoks on taolisel “vabatahtlikul” tööl hoopis teistsugune tähendus. Võib-olla sellepärast suhtuvad vanemad inimesed praegu vabatahtlikku töösse skeptiliselt.
Kui vabatahtlik töö on inimese jaoks eluviis, siis aitab ta meelsasti. Kui inimene tunneb, et teda tahetakse tasuta tööjõuna lihtsalt ära kasutada, pole ta sellega nõus.
Kui paluda vanemaid inimesi tulla noortele näiteks käsitööd õpetama, siis on nad nõustuvad meeleldi, sest annavad nooremale põlvkonnale edasi oma teadmisi ja oskusi ning kogemusi.
Väike mõttekaaslaste rühm võib panustada ühiste väärtuste nimel oma aega, energiat ja ka raha. Eelkõige sellepärast, et see on osa nende eluviisist. Ühistel väärtustel põhinevad ning vajadustest tekkinud kooslused jäävad tavaliselt püsima, kõrgemalt poolt määratud aga lagunevad, sest puudub sisemine alge, vajadus midagi ära teha.
On väga suur vahe, kas asju tehakse ainult raha pärast või sellepärast, et tahetakse teha. Inimesed tajuvad selle kiiresti ära. Keegi ei saa sundida kedagi tegema teiste heaks midagi, mida inimene ise ei taha.
Vabatahtlik töö ei päästa maailma. Sellises ühiskonnas, kus me praegu elame, peaks inimestele aeg-ajalt meelde tuletama, et raha ei ole siin elus kõige tähtsam. Inimese üks põhivajadusi on aidata ning tunda end vajalikuna. Kui inimene tunneb end vajalikuna, siis on see talle väga suur motivaator. Tasu ei pea alati olema materiaalne, mõnikord võib see olla ka hoopis midagi emotsionaalset, mis meie asisest asjade ja raha maailmast väga kaugel. Ja annab lisaväärtusi. Vabatahtlik töö ei saa asendada jätkusuutlikku tegevust, ta on hoopis teisel tasandil ja hoopis teiste eesmärkidega.
Kõik ei sobi vabatahtliku tööd tegema ja ei peagi sobima. Igaüks peab ise ära tundma, kas taoline töö talle sobib või ei. Ühtset retsepti pole. Kui kõik hakkaksid vabatahtlikult tööle, ei laekuks ju ka tulumaksu.
i
HELVE LAASIK
