Kord aastas korraldab valitud maakonna seltsi osakond üldkoosoleku. Sellel aastal oli korraldajaks Harjumaa ning kokkusaamiskohaks 12.-13. augustil oli Keila-Joa. Kohale oli tulnud ligi 60 omavalitsuse esindajad. Jõgeva maakonnast olid esindatud Pala, Torma, Kasepää ja Tabivere vald ning Põltsamaa linn. Traditsiooniks on saanud, et peale koosolekut ja külalisesinejate ettekandeid külastame korraldaja maakonna vaatamisväärsusi.
Tänavu oli esinema kutsutud siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja asetäitja Igor Ligema ja Mark Soosaar. Viimane pidi tutvustama Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seaduse paragrahvi 55 muutmise eelnõud. Nimetatud paragrahv sätestab valla- ja linnasekretäri tööülesanded. Kahjuks Mark Soosaar kohale ei tulnud ega vaevunud ka oma mittetulekust korraldajaid teavitama. Omavahel arutades pidasime mitteilmumise põhjuseks tõsiasja et valitsus ei kiitnud ülaltoodud seaduseparagrahvi muutmise eelnõud heaks.
12. augustil külastasime Paldiski linna. Paldiski oli tuntud NL sõjaväe õppekeskus. Linna elanikud olid põhiliselt sõjaväelased ja nende perekonnaliikmed. Enne NL sõjaväe lahkumist Eestist elas Paldiskis 14 000 inimest. Käesoleval ajal on seal elanikke 4000, nende hulgas eestlasi 1000 ja Eesti kodanikke 1700.
Loomulikult on linnas väga palju sõjaväe poolt maha jäetud ehitisi, kuid kõikjal on märgata arengut. Ehitisi renoveeritakse, Lõunasadam on nüüdisaegselt välja ehitatud. Meie giid ütles, et kui temal tekib soov tunda Paldiskis tükikest Euroopat, siis läheb ta Lõunasadama kohvikusse kohvi jooma. Giidi sõnul on Paldiski täiesti turvaline linn, kus võib kartuseta ka öösel liikuda.
Linnaelanikel rahvuslikul tasandil konflikte ei ole. Tema sõnul võimendab ajakirjandus üksikjuhtumid rahvuslikule tasandile. Pargis istuvad pensionärid pöördusid meiegi poole südamlikult vene keeles küsimusega, kuidas meile Paldiski meeldib.
Väga sügava mulje jättis 1956. aastal Paldiski lähedal hukkunud allveelaeva meeskonna matmispaik. Hukkunuid oli 28. Vene kogukond hoiab allveelaevnike kalmistut seniajani korras.
13.augustil enne ärasõitu korraldati meile jalgsimatk Keila-Joale. Ka seal on palju sõjaväe poolt maha jäetud hooneid. Kaunis loodus, meri ja männimetsad meelitavad aga uusi elanikke. Kõikjal on näha ehitustegevust. Paljud suvilad on ümber ehitatud aastaringseks elamiseks ning nende omanikud käivad Tallinnasse tööle.
Järgmise aasta üldkoosoleku korraldajaks valiti Tartumaa. Jõudu neile selleks ettevõtmiseks.
Endla Suvi
EVVLS Jõgeva osakonna juhataja
