Homme tähistatakse üle Eesti vabariigi 101. aastapäeva. Kohe lõppev juubeliaasta tõi endaga terves maakonnas kaasa häid ideid, palju südamlikke avamisi, sõnavõtte ja meenutamisi. Järgnevalt meenutame pildivalikuga möödunut.
Briti suursaadik külastas Jõgevamaad
Lisaks vabariigi 100. sünnipäevale tähistati ka Suurbritannia ja Eesti vahelist 100 aastat kestnud sõprust.
Koos vallavanema ja kohaliku elu edendajatega külastas Theresa Bubbear nii Eesti Taimekasvatuse Instituuti kui ka Alo Mattiiseni muusikaklassi. Õhtul pidas suursaadik Jõgeva kultuurikeskuses ehtbritilikku teepidu. Lisaks väisas suursaadik Theresa Bubbear Jõgevamaa gümnaasiumi, kus noored said tutvuda saadiku igapäevatööga.
Suursaadik kiitis meie õpilasi, märkides, et Eesti õpilastel on üks paremaid inglise keele oskusi maailmas, mis on peaaegu sama hea kui inglise keelt emakeelena rääkijail. Nii julgustas saadik õpilasi küsima kõike, mis neid huvitab.
Õnnelik Kukk Kamari külas
Põltsamaa vallas Kamari külas oli vabariigi 100. aastapäeva tähistamise tippsündmuseks Õnneliku Kuke kuju avamine.
Kamari Hariduseltsi liige Liia Lust oli näinud Ventspilsis värvikirevaid lehmakujusid ja nii tekis tal koos kogukonnakaaslastega mõte ühe vahva skulptuuri avamiseks kodukülas.
Kuke kuju kasuks ajendasid otsustama kaks põhjust.
- aasta sügisel oli Kamaris lõpetanud tegevuse kool, mis järjepidevalt töötas alates 1835. aastast. On ju kukk olnud mitmete aabitsate kaanepoiss. Nii sümboliseerib Õnneliku Kuke Kuju 182 aasta pikkust hariduselu.
Teise põhjusena sobib Kuke skulptuur Kamarisse seetõttu , et siin tegutses viiskümmend aastat Sakala linnukasvatussovhoos, mis oli suurim sedalaadne põllumajandusettevõte toonases Eestis.
Õnneliku Kuke Kuju autoriks on Elvast pärit kunstnik Anni Irs.
„Kamari inimesed soovisid, et Õnnelik Kukk oleks ilmastikukindlast materialist klaasplastist. Kindel soov oli saada värviline kukk. Otsustasin ühe Kuke külje pühendada koolile ja sinna on kirjutatud kooli sümboliseerivad tähed numbrid ja ka luuletuse rida. Teisele küljele kirjutasin kanatõuge, mida on kasvatatud Sakala tõulinnukasvatussovhoosis. Õnneliku Kuke Kuju loomine toob hingele palju rõõmu. „Suurim rõõm on ju siis kui on olemas idee ja vastav tulemus selle teostamiseks,” on öelnud kunstnik Anni Irs, kes avas Õnneliku Kuke kuju koos Kamari kodutütarde ja noorkotkastega.
Sadala kõlakoda, lipuväljak ja tulealtar
Jõgeva vallas Sadalas kannavad EV100 märki kõlakoda, lipuväljak ja võidutulealtar, mis avati rahvakultuuripeoga juuli keskpaigas.
Sadala rahvamaja õuel paiknev kõlakoda rajati paikkonna, valla, Jõgevamaa ja üle-eestiliste sündmuste korraldamiseks. Esimese suurema ettevõtmisena toimusid seal Jõgevamaa Avatud Külaväravad ja Sadala VI Külateatrite Päevad.
Kõlakoja läheduses paiknev lipuväljak, millel mastis Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu, Jõgevamaa, Jõgeva valla ja Sadala Külade Seltsi lipud ning võidutulealtar võimaldavad korraldada isamaalisi tseremooniaid, kus osalevad erinevate põlvkondade inimesed.
Kõlakoda, mille projekteeris FIE Aivar Kõivistik Tartumaalt ja ehitas Mauleman OÜ Põlvamaalt meenutab oma kujult pooleks lõigatud kirikukella. Laululava vorm moodustub liimpuidust kaartest ja neid katvast „koorikust”. Akustiliselt on tähtis tagaseina olemasolu.
Hoone tagaosas on ruum esinejatele. Kaarjad asted laululava ees loovad laulukooridele omase asetuse. Lava tagumises osas on trepid ja uks esinejate jaoks.
Sadala kõlakoja, lipuväljaku ja tulealtari rajamise idee algatas ja viis ellu Sadala Külade Selts eesotsas juhatuse esimehe Pille Tutiga. Rajatise kogumaksumus oli üle 58 500 euro. 2017. aastal eraldati Leader-programmist vastavalt Sadala Külade Seltsi koostatud projektile 50 000 eurot. Seltsi omaosaluse koostööpartneriteks olid kohalikud väikeettevõtjad ja Jõgeva vald.
Tänavu 24. veebruari hommikul toimub Sadala kõlakoja lipuväljakul Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud lipuheiskamise tseremoonia koos isamaaliste lauludega ja EV iseseisvusmanifesti ettelugemisega, kuhu oodatakse kõiki vanemate või vanavanemate kootud labakinnastega, pidupäevale omaste rahvalike rõivastega, pikk-kuubedes, suur-rättides, triibuseelikutes või esivanemate kasukates.
Näitus „Sada palamuslast”
Detsembris, mil pärast uuenemist avati taas Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum, avati näitus „Sada palamuslast”.
Näitus oli pühendatud Eesti Vabariigi 100 aastapäevale. 2016. aasta oktoobri lõpuni esitati kandidaate ja 2017. aasta veebruaris valiti välja need sada, kelle kohta Palamuse muuseumi töötajad lisamaterjale koguma hakkasid. Et väljavalitute hulgas on mitme ala inimesi, on näitus „Sada palamuslast“ avatud kuni selle aasta 30. maini üheksas kohas üle Palamuse.
Näitusel sai lugeda tähelepanuväärsete palamuslaste kohta, vaadata fotosid ja videoid, kuulata helilõike. Nende hulgas on Oskar Luts ise, „Kevade“ prototüüpe, kohalikke haridus- ja kirikutegelasi, põllu- ja kaupmehi, Palamuselt välja kasvanud teadlasi ja muidu põnevaid kodanikke.
Mootorratturid tegid mälestusmärgid korda
Jõgevamaa tsiklimehed lõid juunis mootoritele hääled sisse ja külastasid kõiki Jõgevamaale püstitatud Eesti iseseisvusega seonduvaid mälestusmärke. MC Must Leegioni kapten Kalle Vilmsi hinnangul läbiti 330 kilomeetrit. Mõte uhkest sõidust vormus Vilmsi peas juba möödunud kevadel. Kui algul taheti läbi sõita kogu Eestimaa, siis üsna pea sai selgeks, et see võtaks liiga kaua aega. Nii võeti igast maakonnast tuttava motoklubiga ühendust ja pandi pead kokku ja otsustati, et motomehed kingivad vabariigile sünnipäevaks puhtad ja korda tehtud mälestusmärgid.
Soomusrong nr 7 „Wabadus” Jõgeval
Koos vabariigi 100. sünnipäevaga tähistati ka 100 aastat Vabadussõja möödumisest. Selle meenutamiseks loodi soomusrong „Wabadus”, mis mööda lahinguteed liikudes ka Jõgevale jõudis.
Soomusrong „Wabadus“ valmis Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna, Sõjamuuseumi ja Operaili koostöös. Vabadussõja ajalugu tutvustava näituse on koostanud Eesti Sõjamuuseum. Oluline osa selle valmimisel oli ka Jõgewa muuseumil. Jõgeval valmisid kuulipildujate maketid ning MTÜ Pommiauk rahvas kasutas ajastukohaste kostüümide leidmiseks oma rahvusvahelisi sidemeid sõjavara huviliste, kollektsionääride ja isegi kinostuudiote hulgas. Jõgeval olid soomusrongil giidideks sõjamuuseumi direktor Hellar Lill, direktori asetäitja Leho Lõhmus ning Eesti jalgrattamuuseumi omanik ja hobiajaloolane Valdo Praust.
Lapsed tegid 100 triibuga ussi
Torma lasteaia Linnutaja lapsed meisterdasid käsitöö 100 triibuga ussi, mida saab kasutada mängimiseks ja kehalise tegevuse edendamiseks.
ERSO kontsert maakonnas
Novembri algul tõi ERSO Jõgeval ettekandele eesti muusikaklassikat ja viimasel kümnendil loodud teoseid ühendava kava. Kontserdid kuulusid Eesti esindusorkestri suurejoonelisse projekti „ERSO muusikute 100 kontserti Eestile”. Orkestri ees olid noored dirigendid Ingrid Roose ja Kaspar Mänd.
Multifilm „Eesti 100”
Põltsamaa fotograaf Väino Valdmannil valmis arvutigraafikat rakendades multifilm „Eesti 100”, mis kajastab sündmusi perioodil 1917–2018.
Väino Valdmann on arvutifilmi valinud fotosid mitmetest ajaloolistest isikutest. Nii on alguskaadrites fotod Venemaa viimasest keisrist Nikolai II, Venemaa ajutise valitsuse juhist Aleksander Kerenskist, Vene bolševike juhist Vladimir Leninist ja Eesti revolutsionäärist Viktor Kingissepast.
Meeldejäävate kaadritega on jäädvustatud Vabadussõda, igapäevaelu Eesti esimesel iseseisvusperioodil, Nõukogude Liidu ja Saksa okupatsioon, Teine maailmasõda, 1949. aasta küüditamine, sotsialismiaeg, Eesti taasiseseisvumine ja astumine Euroopa Liitu ja mitmed teisedki sündmused.
Jõgevamaaga seonduvast on filmis ära märgitud mängufilmi „Kevade” valmimist.
Muusikana kõlavad erinevate riigikordade ajal kõlanud hümnid, esimese iseseisvusperioodi taustamuusikaks on laul „Raha paneb rattad käima”, kolhoosikorra kehtestamise muusikaliseks illusteerimiseks valis Valdmann meloodia propagandamängufilmist „Valgus Koordis”.
Multifilmi lõpukaadrites (aastast 2018) on president Kersti Kaljulaidi ja peaminister Jüri Ratase portreed, Tallinnas sõitev tramm ja Vabadussammas.
Peipsi toidu tänav ka Jõgevamaal
Augusti lõpus kulges Vasknarvast Saaboldani „Peipsi Toidu Tänav 175 km” pop-up restoranidest koosnev üritus, kus kõik soovijad said just Peipsile iseloomulikke maitseid nautida. Suures osas puudutas toidutänav ka Jõgevamaad, seda tänu Mustvee vallale. Aktiivselt osalesid Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud suurüritusel kõik valla piirkonnad. Uksed avasid restoranid näiteks Lohusuus, Kasepääl ja isegi Avinurmes.
Samal ajal peeti Kuremaal ka Küüslaugu festivali, millelt nii mõnigi toidutänava külastaja ilmselt talvevarud koju ostis.
Juubelitammikud Jõgevamaal
Projekti „Eesti 100 tamme” raames istutasid Voore parki tammesid Voore põhikooli õpilased. Tammeistikud kasvasid tammetõrudest, mida õpilased olid kogunud toonase Voore põhikooli direktori Raivo Reimetsa algatusel ja kohaliku põllumajandusettevõtja Vello Kana juhendamisel.
Jõgevale rajati Pedjajõe tammik ja Vaiatule Külavainu tammik.
JAAN LUKAS
KERTTU-KADI VANAMB
