Pühapäeval toimus Jõgevamaal üks osa üle-eestilisest sündmusest, mille koondnimeks oli „Siit saadik ja mitte enam“, millega meenutati saja aasta möödumist võidukatest Vabadussõja pöördelahingutest. Lisaks võidutulede süütamisele võeti ette ka kümne kilomeetri pikkune rahvamatk Aidu mälestuskivi juurest Sadukülla.
„Tegemist oli saja aasta taguse rindejoone näitlikustamisega, kus 1919. aastal Eesti kaitsel olnud inimesed said punaväed pidama ja nendes kohtades, kus lahingud toimusid, süüdati võidutuled. Samamoodi ka siis Jõgeva maakonnas,“ sõnas Põltsamaa kultuuritöö spetsialist Ülle Ottokar ning lisas, „Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond algatas selle idee üle Eesti ja nende poolt tuli ka meie piirkonda signaal, et võiks korraldada. On väga meeldiv, et sai sellest suuremast sündmusest osa võtta.“
Jõgevamaal algas päev Tapikul võidualtaril tule süütamisega, kus võidutule teekond liikus Põltsamaa kaitsmise joonel. Tapikult liikus tuli edasi Aidu mälestussamba juurde, sealt Sadukülla ning jätkas oma teekonda Sadukülast Puurmani mõisa juurde, kus toimus Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi mälestustseremoonia.
„Puurmanis oli viimane pidulik sündmus ja peale seda viisime ka Kursi võidualtarile võidutule edasi. Tapikul ja Puurmanis oli ilma matkata võidutule süütamine, seal oli inimesi kokku 30–40 ringis,“ ütles Ottokar.
Rahvamatk Vabadussõja radadel
Marsuudil Aidust Sadukülla toimus kümne kilomeetri pikkune rahvamatk. „Aidu-Saduküla marsruut sai valitud matka teekonnaks, et omavahel siduda kahte Vabadussõja sündmustes olulist rolli mänginud kohta. Ja lisaks kõigele muule on seal metsavahel ilus teekond,“ sõnas Põltsamaa valla kultuuritöö spetsialist.
Miinuskraadidest hoolimata oli matkal osalejaid umbes 150. „See oli väga hästi, täpselt parasjagu, arvasime, et kuskil 200 ringis võib tulla. Samas selline sündmus toimus esimest korda ehk siis ei osanud ka arvu täpselt ette arvata ning väga suur faktor oli kindlasti ka ilm. Arvan, et paljud inimesed vaatasid ilma pealt, et kas nad tahavad pühapäeval tulla või mitte,“ sõnas Ülle ning kinnitas, et rahvas oli väga rõõmus ja entusiastlik. Kõik, kes kohal, kibelesid matkama. „Selles suhtes oli väga hea tulemus igatpidi. Emotsioon oli hästi positiivne,“ lisas ta.
Matka lõpetas pidulik võidutule süütamine, kus lauldi hümni. Saduküla võidualtaril süüdati võidutuli, auvalves oli Kaitseliidu Jõgeva Maleva Jõgeva malevkond, kes võidutule süütamise pidulikule osale omaltpoolt palju juurde andsid. Kohalviibijad said end kostitada sooja tee ja pirukatega.
Ühtsus ja isamaaline meelestatus
Põltsamaa kultuuritöö spetsialist Ülle Ottokar kinnitas, et sündmuse taga oli suurepärane meeskonnatöö kõikide korraldajate poolt. „Jäin kogu päevaga väga rahule, inimesed olid rõõmsad ja mis mulle väga meeldis, oli see, et võidutulede süütamine oli pidulik, aga see tuli südamest. Meil ei olnud muusikalist tausta, aga hetkeski ei tulnud tunnet nagu vaikus ei kannaks, oli tunda ühtsust ja isamaalist meelestatust, aga samas oli tuju hea ja tundub, et ka kõik osalejad nautisid,“ sõnas Ottokar ning lisas, „korralduses oli hästi palju osalejaid nii Põltsamaa kui ka Jõgeva vallast. Meil oli ajakava selle võidutule liikumise kohapealt päris tihe, aga kogu päev kulges nagu valatult ning kui vahepeal tuligi mingisuguseid üllatusi, mida ikka võib tulla, siis sai kõik väga professionaalselt ja mõnusalt lahendatud. Väga hea tunne jäi.“
Kuna sündmus on alles veel värskelt möödas, siis seda, kas see ka järgmisel aastal toimub, Ülle veel öelda ei osanud. „Ei ole veel olnud seda võimalust, et kõik kokku võtta ja järgmiseks aastaks plaanid ära teha. Selles mõttes ma veel sajaprotsendiliselt välja veel seda ei kuulutaks, aga potentsiaal on väga kõva,“ arvas Ottokar.
DEIVI SUISTE
