Vabadus on privileeg

Vabadus. See sõna on viimastel aastatel saanud hoopis uue tähenduse. Vabadus olla riigi ja rahvana iseseisev. Vabadus otsustada oma elu ja tervise üle. Vabadus teha neid asju, mida soovid ja mis on inimlikud.
Ajad on ärevad ja järjest ärevamaks muutuvad. Lisaks koroonakriisile kuuleme iga päev uusi teateid pidevalt kasvavast sõjaohust Ukrainas. Kuigi näib, et see kõik jääb meist kaugele, on see tegelikkuses siinsamas. Maailm on nii väike küll, et sõjategevus meist mõnetuhande kilomeetri kaugusel kajab kiiresti vastu ka meie väikese Eestimaa elus ja tegevustes.
Neljapäeval on meie riigi suur pidupäev. Heisatakse riigilipud, peetakse paraadi. Seda päeva tähistab igaüks erinevalt. Kes teeb seda oma pere keskel, kes plaanib minna mõnele suuremale kontserdile või vastuvõtule. Nii palju kui neid viiruse leviku kõrgajal üldse peetakse.
Vabadus ise otsustada ja valikuid teha on suur privileeg ja samas ka suur vastutus. Oma riigi eest hoolitsedes oleme teinud otsuseid, mis meie riiki on sidunud teiste riikidega ja andnud juurde kohustusi, kokkuleppeid ja riikidevahelisi suhtlemisreegleid. Kõik need sammud kuhugi kuuluda ja kellegagi koostööd teha on tehtud ainult ühel kindlal eesmärgil – tagada eesti rahva vaba enesemääramise õigus ka tulevikus.
Eesti on riigina noor. Rasked ajad on toonud esile nõudmised, et kõigi arvamustega tuleb arvestata. Eri arvamused toovad tüli. Aga ükski tüli ei kesta lõpmatuseni. Tülitsemisest väsitakse ja taas hakatakse kuulama neid, kes ei keskendu mitte vastandumisele, vaid on valmis leidma ühisosa. Ainult sel moel saab ühiselt jätkata.
Ilusat vabariigi aastapäeva!