Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos on valitsus suutnud haldusreformi läbiviimises jõuda üksmeeleni ja edastanud seaduseelnõu parlamendile. Sisuliselt on reformile heakskiidu andnud ka aktiivselt ühinemisläbirääkimistesse asunud omavalitsusjuhid. Mitte kunagi varem pole nii laiapõhjalisi ühinemisplaane peetud.
Eelnõu vastuvõtmine parlamendis on kahtlemata hädavajalik, kuid veel tähtsamad on ühinevate omavalitsuste ettevalmistustööd. Seadus annab raamid, ühinemisleping täidab selle sisuga.
Haldusreform on tõeliselt edukas, kui piiride nihutamine ei toimu ainult kaardil, vaid ka inimeste mõttemaailmas. Oluline on näha pikka vaadet ja suuremat pilti.
Otsused tuleb langetada kohapeal
Tähtis on samas mõista, et haldusreformi seadus iseenesest ei sulge ega ava ühtegi kooli, lasteaeda ega raamatukogu. Need on omavalitsemise küsimused, mida otsustavad kohalikud inimesed volikogude liikmete, valla- või linnajuhtidena. Näiteks hiljuti meediasse jõudnud vaidlus, kas Vigala kandis jätkub laste arvu väheneva juures edaspidi lapsi ühe või kahe põhikooli jaoks ning kus see kool peaks asuma, tuleb nagunii lähitulevikus kohapeal lahendada. Seda tuleb teha väiksemas või suuremas vallas olenemata haldusreformist. Ühinemine annab võimaluse suuremat piirkonda silmas pidades kokku leppida, kuidas korraldada teenused ümber nii, et elanikud rahul oleksid.
Valitsus on ette näinud, et omaalgatuslikke ühinemiskokkuleppeid saab sõlmida 2017. aasta 1. jaanuarini. See on piisav aeg, et omavalitsused jõuaksid analüüsida valdade ja linnade ühinemisel tekkivaid sisulisi muudatusi ja arenguvõimalusi. Küsimus pole ainult uues nimes või vallamaja asukohas, tegelikkuses tuleb kokku leppida palju olulisemates küsimustes, mis mõjutavad kogukonna arengut, kaasamist ja inimestele pakutavaid hüvesid ja võimalusi.
Ühinemiskogemused ja analüüsid kinnitavad, et suurema elanike arvuga omavalitsuste rahaline ja ametkondlik võimekus kasvab oluliselt. Senistes väikestes omavalitsustes on paratamatult väga suur niinimetatud valmisoleku- ja juhtimiskulu, mis on proportsionaalselt mitu korda kõrgem kui suurtes omavalitsustes. Valitsemiskuludest vabanev raha on ühinemise järel võimalik suunata inimestele otseselt vajalike põhiteenuste osutamisse: haridusse, sotsiaalsesse kaitsesse, ettevõtluse arendamisse, kultuurivaldkonda, taristusse.
Väikevaldade elanikele lisandub pärast ühinemist võimalusi ja teenuseid, mida omavalitsus varem ei osutanud või ei teinud seda piisaval tasemel. Süsteemselt on hakatud tegelema ettevõtluse arendamisega. Rakendatud on uusi teenuseid sotsiaalvaldkonnas (sotsiaaltranspordi teenus, teenused puuetega inimestele) ning oluliselt on paranenud huvihariduse kättesaadavus ja suurenenud mitmekülgsus.
Suuremates valdades rohkem võimalusi
Suuremates omavalitsustes on terviklikumad võimalused kujundada sobilikud ühistranspordiühendused, haridus- ja sotsiaalteenused. Õnnestunud ühinemiste käigus on üle võetud seniste omavalitsuste parimad praktikad. Sealhulgas on näiteks tõstetud lasteaiaõpetajate või kultuuritöötajate töötasud kõikjal sarnaseks senise ühinejate kõrgeima tasemega. Pärast ühinemist on näiteks vähenenud probleemid kooli- ja lasteaiakohtade saamisel, sest kadus ära vastastikune arvlemine ning lapsed said minna lähimasse lasteaeda või gümnaasiumi.
Ühinemine annab omavalitsuse töötajatele võimaluse spetsialiseeruda ning seeläbi suureneb ametnike asjatundlikkus. Väiksema elanike arvuga omavalitsustes peab üks töötaja suutma tegutseda väga erinevates valdkondades, mis nõuavad samas ka mitmeid oskusi. Ühinenud omavalitsuses on tööle võetud selliseid spetsialiste, keda varem polnud võimalik palgata: arendus-, kultuuri- ja haridusnõunik või lastekaitsespetsialist, kellel on erialane haridus ja sellele vastav korralik palk. Lihtsa inimese ja ettevõtja jaoks tähendab see paremat tuge ja uusi võimalusi.
Juhtimismudeli kujundamine on meie kätes
Omavalitsuste ühinemisega kaasneb märkimisväärne preemia, mis võib ületada senise väikevalla mitme aasta investeeringute mahu. Ühinemislepinguga seonduvaid valikuid ei tee valitsus, vaid kohalikud liidrid. Vabanenud vahendite ja ühinemispreemiate toel on renoveeritud koole ja lasteaedu, rajatud spordihooneid ja hooldekodusid. Esmakordselt on tekkinud võimalus pakkuda ettevõtlustoetusi ja luua tööstusparke. Nii võivad teoks saada investeeringud, millele varem hammas peale ei hakanud.
Täpselt samamoodi tuleb ühinemise ajal kokku leppida, kuidas korraldatakse omavalitsuse sisemine juhtimine, kus säilitatakse teenuspunktid ja milline roll antakse osavallakogudele või külaseltsidele. Omavalitsuse juhtimismudeli kujundamine on nende enda kätes ja seal peab arvestama kohalike eripäradega. Struktuur, mis sobib Tallinnas, ei pruugi sobida Torgus.
Haldusreformi käigus sünnivad nii rahvaarvult kui territooriumilt suuremad ja tugevamad omavalitsused. Liikudes põhjamaise mudeli suunas, loome eeldused, et omavalitsuste roll ühiskonnaelu korraldamises kasvab. Võimekam omavalitsus on riigile, vabakonnaleja ettevõtjatele tugevam partner ning oma kogukonna huvide parem esindaja.
Sisulised valikud, kuidas ühinenud omavalitsuse potentsiaali kasutada ja millises suunas seda arendada, tuleb aga omavalitsustel ise teha, alustades vajadusel uue omavalitsuse loomist puhtalt lehelt.Targalt käitudes ilmneb ühinemisel nii materiaalne kui intellektuaalne mastaabiefekt. Loobudes omaalgatuslikest ühinemistest, ei loobuta ainult kopsakast ühinemispreemiast, vaid ka võimalusest ise uut omavalitsust kujundada.
ARTO AAAS, riighalduse minister
