Assikvere haridusseltsi koduks on 1930. aastatel kohaliku rahva nõul ja jõul ehitatud seltsimaja. Väärikas hoone sai möödunud suvel ümber uue voodri ning rõõmustab nüüd nii kohaliku rahva kui ka möödasõitjate silma.
Assikvere on küllaltki väike küla, ent seda ümbritsev piirkond on suhteliselt suur. Õigupoolest ei tea kohalikudki, kust täpselt kolme naaberküla Assikvere, Kokanurga ja Perametsa vahelised piirid jooksevad. See kant on kogu aeg justkui üks küla olnud, seega on seltsimaja piirkonnale väga vajalik.
Nõukogude ajal olid majas kolhoosnike korterid, ent kui haridusselts 1992. aastal taasasutati, taotleti ja saadi seltsimaja tagasi. Assikvere haridusseltsil (enne sõda ja aastatel 1992-2011 kandis see kunagise Halliku valla järgi Halliku haridusseltsi nime), on praegu 32 liiget. Seltsimaja kasutajate arv on aga märksa suurem.
Talvel käib seltsimajas proove tegemas naisrahvatantsurühm, mida juhendab Malle Weinrauch, ning külateater, mida juhendab Ülle Meos. Tantsurühmas on kaksteist liiget, näiteringis on osalejaid nii palju, kui käsil olevas tükis vaja on. Suuri teatrifestivale sihikule pole võetud, ent oma rahvale ja naabritele esinetakse ikka.
Aasta kultuurisündmustest on Assikveres olulisimad folklooripäev ja jaanipäev. Folklooripäeva on peetud 2001. aastast ning see on pühendatud Kodavere murdele ja pärimusele. Kodavere murde kodulehte haldav Ann Kilk kirjutab selleks puhuks tekstid ning Ülle Meos seab need lavale. Nii sünnib ehe pärimusteater. Folklooripäevadel on au sees ka rahvatants ja käsitöö. Viimasest huvitatutele korraldatakse õpitube.
Jaanipäeva tehakse oma külale ning kuulsaid ja kalleid ansambleid sinna ei kutsuta, küll aga esinevad oma taidlejad ning korraldatakse mänge ja võistlusi. Ning ikka juhtub, et kohale tuleb ka kaugemat rahvast, kes oma ja ehedat hinnata oskab. Taidlusringides tegutsemine ja ürituste korraldamine liidab assikverelaste eri põlvkondi.
Assikvere seltsimaja on oluline koht sellegi poolest, et tosin aastat tagasi avati seal Anna Haava mälestustuba. Seal saab tutvuda poetessi elu ja loomingut puudutava materjaliga ning näha mõningaid luuletajale kuulunud esemeid.
Seltsimajas on ka raamatukogutuba, kuhu on kogutud kodudes või „päris” raamatukogus mittevajalikeks osutunud, ent kellelegi veel huvi pakkuda võivaid raamatuid, samuti köök, mis võimaldab seltsimaja perepidude pidamiseks kasutada. Seltsimajja on muretsetud ka lauatennise laud ja kangasteljed. Kui kohaliku omaalgatuse programmi raha eest soetatud teljed üles pandud saavad, hakatakse kaltsuvaipu kuduma. Turgi käsitöötalu perenaine Veinika Västrik lubas õpetada Assikvere naistele just seda õiget Kodavere mustrit.
- aastal tunnistati Assikvere haridusselts Jõgevamaa parimaks kodanikuühenduseks. Vald (varem Jõgevamaa Pala vald, nüüd Tartumaa Peipsiääre vald) on aidanud seltsimaja ülalpidamiskulusid katta ning hoolitsenud ka majaümbruse niitmise eest.
Kui seltsimaja fassaad on nüüd tõepoolest kena, siis järgmisena tuleks majal vahetada katus, mis auklikuks muutuma kipub. Tõsi, raha pole selleks lihtne saada ja ka ehitajat on nii kõrvalisse paika keeruline leida. Voodri vahetanud Narva firmaga saadi näiteks kaubale tänu sellele, et üks tubli haridusseltsi liige oli nõus ehitajatele öömaja pakkuma.
Assikvere seltsimaja fassaadi renoveerimist toetas Leader-programm 26 698 euroga, projekti kogumaksumus oli 29 664 eurot.
RIINA MÄGI
