Vaarikakasvatajad hädas saagi turustamisega

Vanema põlvkonna taluperemees Endel Sööt Kuremaalt, kes tegeleb vaarikate kasvatamisega neljandat aastat, prognoosib tänavuseks saagiks 5 kuni 6 tonni marju hektari kohta.

“Kõige rikkalikuma saagi on andnud vaarikasort Tomo, millel on varte küljes palju suuri ja jämedaid marju. Talvekahjustused olid Tomol minimaalsed ja õitsemisaeg soodne.” Perenaine Silvia Sööt pakub kobeda väljanägemisega Tomo marju maitsta ja need on tõesti suurepärased.

Tänavune saak mullusest suurem

Sööt on teadusasutustelt katsetuseks saanud ka saagirikkaid ja suuremarjalisi vaarikasorte Veten, Glenn, Ämple, Meeker, Haida ja Babje Leto.

Endel Sööt peab tänavust saaki mullusest suuremaks ja toob põhjuseks soodsamad ilmastikuolud. “Vaarikad pani kasvama kevadine soojalaine. Jahedam periood marju ei kahjustanud ja juuli keskel tulnud soojus ja niiskus mõjusid marjadele taas soodsalt.”

Vaarikakakasvataja Sööt peab oluliseks ka nüüdisaegse agrotehnika kasutamist.

“Lisaks põhiväetamisele oleme kasutanud ka lehtede kaudu toitmist. Ühtlasi teeme ka vaarika ussi vastast tõrjet,” lausus ta.

Söötide põllul käivad abiks vaarikaid korjamas 10-15 inimest päevas, põhiliselt Kuremaa ja Jõgeva elanikud. Marjakorjamise on suviseks tööks valinud mõnedki kooliõpilased. “Vaarikakorjamine nõuab ka vilumust ja oskust. Nobedamate sõrmedega on tavaliselt iga kolmas või neljas korjaja, kes jõuavad kuue tunniga päevas 30 kilogrammi või rohkemgi marju korjata ja teenivad päevas 150 kuni 200 krooni,” rääkis peremees Endel.

Kurista külas asuva Linnamäe talu põldudel korjab vaarikaid tavaliselt paarkümmend inimest päevas. “Sellest tööjõust piisab. Meil kestab praegu teine korje ja umbes nädala pärast peaksid olema marjad korjatud, ” lausus peremees Heino Kruuleht. Tema istanduses on kõige suuremat saaki andnud vaarikasort Ottawa

Heino Kruuleht on põllule paigaldanud ka kiletelgi, kus koos nobeda kaasaga vaarikaid korjajatelt vastu võetakse ja kaalutakse.

Saarioinen taandus

Seoses sellega, et Soome firma Saarioinen enam Eestist marju ei varu, on Söötide pere Kuremaalt. Kruulehe pere Kuristalt ja Massode pere Kaareperest leidnud ühiselt uue kokkuostja , kellele marju müüakse. Eesti marjakasvatajate koostöö katkemist firmaga Saarioinen kommenteerivad vaarikatalunikud erinevalt.

“Firma Saarioineni tagasitõmbumine Eesti turult meid ei kohuta. Leidsime uue kokkuostja. Ega pikaajaliste lepingute sõlmimine polegi kõige mõistlikum turustamisviis, sest olukord marjaturul muutub kiiresti ja võib tekkida uusi koostööpartnereid,” arutles Endel Sööt.

Heino Kruuleht arvas teisiti. “Kahjuks pole praegu teada, kui püsivad on uued lepingupartnerid. Saarioinen viskas marjakasvatajatele ootamatult vimpka. Marjakasvatajatel nagu ka teistel põllumajandustootjatel on saagile turu leidmine muutunud keeruliseks ka varasemate Eesti vabariigi valitsuste põllumajanduspoliitika tagajärjel. Kui olukord lähiajal nüüd ei parene, tuleb Eesti põllumeestel vist varsti välisriikidesse sulasteks minna.”

Valmis külmhoone

Jõgevamaa vaarikakasvatajad on teinud marjakasvatuse edendamiseks investeeringuid. Endel Sööt on teadaolevalt ainsana Jõgevamaal ehitanud marjade jahutamisruumi, mis tagab marjade hea säilimise kuni kokkuostu ja tarbijani jõudmiseni.

“Ehitajad eesotsas firmajuht Mati Põdraga ja külmaasjatundjad Pärnust ehitasid külmaruumi nädalaga valmis,” lausus Endel Sööt.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus