Küllap tundub paljudele, et alles me neid linna- ja vallavolikogusid valisime, kas juba jälle?
Tõepoolest, neli aastat on eelmistest kohalikest valimistest möödas, see aeg tundub aga lühike küllap seetõttugi, et aeg-ajalt aktiviseeritakse vabariigi kodanikke ka teist masti valikuvõimaluste pakkumisega, näiteks otsustasime kolme kuu eest, kes saab lähetuse Europarlamenti.
Teisipäeva õhtul suleti aga kohalikesse omavalitsusorganitesse kandideerijate nimekirjad. Algab uute plaanide ja lootuste, ka uute lubaduste aeg.
Koduvald või –linn on tavakodanikule kahtlemata lähemal ja sealsed teod või tegematajätmised mõnevõrra olulisemad kui „europrobleemid”. Seega võib oktoobris loota suuremat valimisaktiivsust ja sedagi, et valijad kandidaatidega kohtudes hoolega kuulavad, mida juhtima pürgijail neile öelda on, selle jutu oma ajudes läbi töötavad ja iseseisvalt järeldused teevad, kas lubatut ka võimalik täita on. Vaagigem kõnemehe juttu sellegi kandi pealt, kas valimisprogramm on üles ehitatud uue loomisele või ainult vana lammutamisele; kas valitaval on tõesti nägemus, kuidas elu paremaks muuta. Sest kõige kergem on kritiseerida, ise targemini teha märksa raskem.
10. september 2009
