Eesti liitumine ühtse euromaksete piirkonna SEPAga toob alates järgmise aasta veebruarist inimeste jaoks kaasa kaks tajutavat muutust. Esiteks asendatakse otsekorraldused automaatselt e-arve ja e-arvel põhineva püsimaksega ning teiseks tuleb harjuda senisest pikema kontonumbriga.
Pangad ja suur osa ettevõtteid on muutusteks valmistumas. Meil kõigil tasub olla vaid tähelepanelik ning jälgida muudatusi selgitavaid juhiseid, mida leiame oma elektroonilistest või tavapostkastidest.
E-arvel põhinev makselahendus
2014. aasta veebruaris lõpeb Eestis senisel kujul otsekorraldusteenuse kasutamine. Edaspidi on arvete automaatne tasumine võimalik e-arve alusel.
E-arvel põhinev makseteenus on otsekorraldusest moodsam ja mugavam teenus, mida kasutavad näiteks ka soomlased. Kui seni saatis energia- või telefonifirma arve inimesele ja maksenõude panka, siis edaspidi saadab ettevõte panka e-arve. Klient saab soovi korral internetipangas e-arve üle vaadata, makse tasumine toimub aga automaatselt.
Inimese jaoks ei muutu tegelikult palju – kui ettevõtted uuele teenusele üle lähevad, muutuvad otsekorralduse maksed e-arve püsimakseteks, ilma et peaksite selleks eraldi midagi tegema. Soovi korral võib aga edaspidi arveid ka ükshaaval ja endale sobival ajal maksta.
Esimesed e-arved võivad teie e-postkastidesse jõuda juba septembris, sest ettevõtted lähevad uuele teenusele üle sammhaaval. E-arvele ülemineku täpse aja ja täiendava info teatab kliendile iga teenust pakkuv ettevõte ise.
Kui aga täna otsekorraldusteenust kasutav ettevõte e-arveid kasutama ei hakka, saate sellest hiljemalt järgmise aasta algul teada oma pangalt. Siis tuleb teenusepakkujaga kokku leppida, kuidas arvete tasumine edaspidi toimuma hakkab. Siiski ei tasu selle pärast väga muretseda – kõik suuremad otsekorralduste abil arveldavad ettevõtted on tänaseks asunud e-arvele üleminekuks valmistuma. Probleem võib tekkida mõne väiksema ettevõtte või korteriühistuga, ent needki leiavad ajapikku kindlasti lahenduse.
Kõik e-arved on edaspidi kliendile nähtavad internetipangas. Kliendid, kes internetipanka ei kasuta, saavad arveid edasi tavapärasel moel, aga otsekorraldustest saavad pangas siiski e-arve püsimaksed ning tasumise pärast muret tundma ei pea. Uute teenusepakkujate e-arveid saab automaatsele maksmisele vormistada lisaks internetipangale ka pangakontorites.
Uus kontonumber
2014. aasta veebruaris muutuvad ka kontonumbrid – läheme üle rahvusvahelisele IBAN kontonumbrile. See on vajalik, et saaksime kogu euroalas makseid ühtmoodi teha, sest makse saaja andmed on kõigis riikides sarnaselt esitatud.
Ka siin ei pea me ise midagi tegema: kontonumbrid püsikorraldustel ja määratud maksetel muudetakse rahvusvahalise kujuga automaatselt. Pangakliendil tuleb vaid harjuda senisest pikema, muu hulgas riigikoodi EE sisaldava kontonumbriga. Pangad pakuvad pärast 1.veebruari ajutiselt võimalust algatada makseid vana kontonumbriga ja asendavad maksetel vanad kontonumbrid uutega.
Näide uuest kontonumbrist
Uus kontonumber on 20-kohaline: 6-kohaline rahvusvaheline algus, millele järgneb 14-kohaline siseriiklik kontonumber. Juhul, kui kontonumber on lühem kui 14 kohta, lisatakse selle ette vajalik arv nulle. Kontonumber algab kahetähelise riigikoodiga (Eesti puhul EE), seejärel tuleb kahekohaline kontrollnumber, millele järgneb kahekohaline pangakood.
Uute muudatuste taga on laiem eesmärk lihtsustada elektrooniliste maksete sooritamist Euroopa Liidus.
Euro kasutuselevõtuga Eestis muutus sularahas maksmine meile mugavamaks neis riikides, kus on samuti käibel euro. Me pääsesime tülikast rahavahetamisest ja hoiame selle pealt nüüd kulusid kokku. SEPA laiem eesmärk on muuta ka elektrooniliste maksete sooritamine sama mugavamaks, nagu on eurodes tasumine sularahas. SEPA tähendab lihtsustatult ühtseid EL standardeid elektrooniliste maksete sooritamiseks. Nende standardite rakendamise tulemusena toimuvadki muudatused otsekorraldusteenuses ja kontonumbri pikkuses.
Eestis on elektrooniliste maksete sooritamine juba täna äärmiselt lihtne ja pangakaardi kasutamine väga levinud. Reisides mujale Euroopas, ei pruugi aga olla võimalik neid makseteenuseid samamoodi kasutada. SEPA sügavam eesmärk on võimaldada ühe pangakaardiga ja selle sama panga muid makseteenuseid kasutades mugav ja turvaline maksmine kõikide kaupmeeste juures üle Euroopa.
EL plaanide järgi rakenduvad olulisemad SEPA nõuded juba 2014. aasta alguses. SEPA rakendumine ei ole meile küll nii eluliselt tuntav, kui oli euro kasutuselevõtt, kuid selle positiivne mõju on eelkõige tuntav neile tarbijatele, kes töötavad või reisivad välisriikides.
Täpsem info SEPA kohta on kättesaadav Eesti Panga kodulehelt (www.eestipank.ee/SEPA).
i
KATRIN TALIHÄRM, Eesti Pangaliidu tegevdirektor
