Linnade ja valdade esitatud taotlused lasteaedade ehitamiseks ja renoveerimiseks andsid väga hea ülevaate lasteaedade olukorrast ja kohtade olemasolust üle Eesti. Laste päevahoiu võimalused ja tingimused erinevad omavalitsuseti nagu öö ja päev.
On valdu ja linnu, kus laste heaolusse on järjepidevalt investeeritud, samas on piirkondi, kus erinevatel põhjustel on lasteaiad väga kehvas seisus ning valitseb totaalne kohtade puudus. Kuna lasteaedade investeerimisprogrammis osalemise tingimuseks oli kohaliku omavalitsuse vähemalt 50protsendiline omafinantseering, siis tegi heameelt asjaolu, et üle saja kohaliku omavalitsuse olid valmis olukorra parandamiseks ka ise oluliselt panustama. Projektikavandite seas domineerisid lasteaedade renoveerimised ja laiendamised, aga esitatud oli ka üle 20 uue lasteaia ehitamise taotluse.
Pooled saavad toetust
Kokku küsiti toetust 148 objektile kogumaksumuses 1,1 miljardit krooni. Riik saab eraldada lasteaedade investeeringuteks nelja aasta jooksul 625 miljonit krooni. Seega riiklikku toetust saavad üle poole abi taotlejatest. Nelja aasta jooksul rahastab programm 16 uue lasteaia ehitust ning 56 lasteaia renoveerimist ja laiendamist üle Eesti. Toetust jagub nelja aasta jooksul kõikidele maakondadele.
Juba sel aastal luuakse riigi toetusel juurde üle 600 uue lasteaiakoha. Esimesed uued lasteaiad kerkivad lähiajal Paidesse, Tallinnasse, Kuusalu ja Rae valda. Kapitaalselt renoveeritakse koos täiendavate kohtade tekkega Elva ja Kurtna lasteaiad.
Muidugi oleks hea, kui saaksime rahuldada täit vajadust ja kiiresti korda teha kõik lasteaiad ning katta kogu nõudlus lasteaiakohtade järele. Samas on see esimene kord iseseisvunud Eesti ajaloos, kui riik on asunud reaalselt toetame lasteaedade teket ja arengut. Oli ka viimane aeg, sest täna napib lasteaiakohti 40 protsendis omavalitsustest ja puudu on üle 4000 lasteaiakoha. Lisaks kohtade puudusele on probleemiks ka olemaolevate lasteaedade mittevastavus kaasaja nõuetele. Tüüpiline hetkeolukorra kirjeldus projektitaotlustel kõlas järgmiselt: „ Lasteaed on ehitatud 70ndatel aastatel vastavalt tol ajal kehtinud normidele. Käesoleval ajal ei vasta hoone absoluutselt tänapäeva nõuetele: laste magamisruumide kubatuur on 50 protsenti normidest, köögiplokk väike, küttesüsteem ei taga ruumides vajalikku temperatuuri, puudulik ventilatsioon, välisseinad vajavad soojustamist ja korrastamist ning puudub lastele liikumistundide ja esinemiste jaoks vajalik saal. Samal ajal on järjekorras 60 last.“
Programmiga peab jätkama
Programm „Igale lapsele lasteaiakoht“ on käivitunud. Tänu sellest programmist tulenevale riigi toetusele, kus kohalikud omavalitsused saavad aastas ühe lasteaiarühma kohta umbes 52 000 krooni, tõusid 90 protsenti Eesti valdades ja linnades lasteaiaõpetajate palgad võrreldavaks noorempedagoogide palkadega koolides. Kohati tähendas see ligi kahekordset palgatõusu. Olen veendunud, et see oli õige tegu, sest motiveeritud õpetajate olemasolust võidavad meie lapsed.
Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et kui lapsevanematel on olnud positiivne kogemus esimese lapse lasteaeda panekul, s.t. teenus on kättesaadav, taskukohane ja kvaliteetne, siis on nad julgemad ka teist ja enamat last saama. Seetõttu olen veendunud, et riik peab antud programmiga jätkama ning läbi selle toetama meie perede kindlustunnet homse päeva ees. Aitame kaasa, et eestimaalaste tänane soovunelm saada perre üle kahe lapse, võiks ka reaalselt teostuda. Ainult siis on Eestil tulevikku.
URVE PALO
Rahvastikuminister, Sotsiaaldemokraatlik erakond
