Mitmed Eesti ettevõtted ja omavalitsused on juba ära tabanud, milliseid võimalusi annab Euroopa roheline kokkulepe. Kliimaeesmärgid on Euroopa Liidu järgmise rahastuperioodi põhifookus ning rohelisemaks saada soovivatel omavalitsustel ja ettevõtetel on võimalik Euroopa fondidest raha taotleda.
Kliimapoliitika tõstab aina jõulisemalt pead. Kui veel mõned aastad tagasi tundusid kliima teemad kui midagi kauget, suurt ja hõlmamatut, siis praegu on pilt juba natuke teine. Rahvusvahelisel tasandil on enamik maailma riike jõudnud ühise arusaamani, et kliimamuutuste ohjeldamisega tuleb tegeleda. Pariisi leppega pandi paika suunad, kuidas hoida temperatuuri tõusu alla 2°C.
Euroopa tasandil tuli Euroopa Komisjon 2019. aasta lõpus välja keskkonna heaolu tagava majanduskasvu strateegiaga, mis on tuntud kui roheline kokkulepe. Aastatel 2020–2022 avalikustatakse roheleppe eri valdkondade algatusi, mis näitavad teed parema tuleviku poole.
Siinjuures kerkib üles küsimus: mida tähendab Euroopa roheline kokkulepe Eesti valdade ja linnade jaoks? Mõnel pool levivad hirmujutud, et nüüd keelatakse kõige nüüdisaegse kasutamine ära ja läheme tagasi kiviaega. Tegelikkuses on kliimapoliitika eesmärk tagada jätkusuutlik elu nii inimestele kui ka keskkonnale.
Teiselt poolt on vaja meie elukeskkonda hakata planeerima kliimakindlalt. Kliimamuutuste mõjusid on tunda juba praegu ning isegi kui me suudame vähendada kasvuhoonegaaside heidet vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitule, ootavad meid ees muutused.
Kindlasti mõtleb nii mõnigi, et korallrahud on Jõgevamaalt kaugel ja kuidas see meid ikka mõjutab… Tuleb aga arvestada, et muutused ootavad ees ka Eestis elavaid liike. Muutumises on ka meie igapäevane ilm – teadlased on prognoosinud nii tormide ja vihmavalangute sagenemist kui ka kuumapäevade arvu suurenemist. Linnade planeeringu, eelkõige rohe- ja sinitaristu (nt pargid, tiigid jne), abil on võimalik paljusid mõjusid leevendada.
Jõgevamaa on vägagi ideaalne pilootala, kuna on parajalt suur, samas aga arenenud digikultuuriga. Kohalikud omavalitsused peaks näitama eeskuju innovatsioonis ning julgema katsetada uudseid lahendusi. Jah, tean, valdadel napib raha. Seepärast on mõistlik otsida erinevaid toetusi. Silma võiks peal hoida nii Eesti enda kui ka Euroopa Liidu tasandi toetusvoorudel.
1. detsembril avanes Euroopa Liidu Innovatsioonifondi väiketaotlusvoor, mis on avatud kuni 10. märtsini. Väljajagamist ootab 100 miljonit eurot. Toetust saab küsida kuni 60% kapitalikuludest.
Kutsun Jõgevamaa ettevõtteid koos omavalitsustega innovatsioonifondi taotlusvoorus osalema! Kes soovib selle kohta täpsemalt teada, siis oleme info koondanud Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehele.
Kati-Liis Kensap,
keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist
