Tänavu 1. juulil kaotavad kehtivuse töölepingu seadus, palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (avalike teenistujate osas jääb) ja ENSV töökoodeksi tänaseni kehtiv osa. Kõiki neid asendab uus töölepingu seadus.
Kehtiva seaduse alusel on töötajaid võimalik osalisele tööajale üle viia vaid tööinspektori nõusolekul, tulevikus piisab töötajate usaldusisiku või tema puudumisel vastavate töötajate informeerimisest. Praegu ei tohi osalise tööaja kestus olla alla 60 protsendi tööaja normaalkestusest, tulevikus on tähtis, et töötaja palk ei langeks alla kehtestatud alammäära. Samas ulatuses võib töötaja keelduda ka tööülesannete täitmisest. Seega võib töötaja, kelle töötasu on näiteks 9000 krooni, nõuda sel perioodil tööpäeva lühendamist neljale tunnile.
Muudatusi tuleb ka lapsehoolduspuhkusega seonduvates küsimustes. Töötajal tuleb lapsehoolduspuhkuse kasutamisest või selle katkestamisest 14 kalendripäeva ette teatada, seni sellist kohustust ei olnud. Tööandja ei või tulevikus koondada rasedat või naist, kellele on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikut, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust (erandjuhuks, mil koondada võib, on tööandja tegevuse lõppemine või tööandja pankroti väljakuulutamine). Selline õigus on töötajal vaid juhul, kui ta on teavitanud tööandjat oma rasedusest enne ülesütlemisavalduse kätte saamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Tööandjal on õigus nõuda vastavat arstitõendit. Kui aga töötaja on katkestanud lapsehoolduspuhkuse ja tööle naasnud, kuigi laps pole veel kolm aastat vana, ei ole ta enam koondamise eest kaitstud.
Koondamise (kaasa arvatud töökoha likvideerimine või pankrot) korral maksab tööandja tulevikus töötajale hüvitist ühe kuupalga ulatuses. Lisaks on töötajal õigus kindlustushüvitisele, mille suurus on 5-10-aastase staaži korral ühe kuu palk, 10-20 aastase staaži korral kahe kuu palk ja üle 20 aastase staaži korral kolme kuu palk.
Muudatusi tuleb ka seoses puhkustega. Puhkuste arvutamisel lähtutakse lihtsuse huvides kalendriaastast hetkel kehtiva tööaasta asemel. Põhipuhkuse nõudeõiguse aegumistähtaeg lüheneb neljalt aastalt ühele aastale arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Puhkuste ajakava tuleb koostada ja töötajatele teatavaks teha praeguse ühe kuu asemel kolme kuu jooksul kalendriaasta algusest.
ANNE SIMMULMANN,
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni jurist
