Põltsamaa Felix tõi neljapäeval turule uue unikaalse kodumaistest õuntest valmistatud veini Põltsamaa Kuldne, mis on laagerdunud veinikeldrites üle viie aasta.
Vein on valmistatud valitud Eestimaa õuntest, mida 2005. aastal oli tänu heale õuna-aastale iseäranis rohkesti.
Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orava sõnul olid seekord veinide degusteerijateks ja hindajateks asjatundjad ehk sommeljeed.
Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristel Nõmmik ei kahelnud Põltsamaa Kuldse suurepärastes maitseomadustes ning märkis, et juba poole aasta möödudes pole ka Põltsamaa Kuldse 2005. aasta partiist pärit veini enam kaubanduses saadaval, nagu see juhtus Põltsamaa Tõmmu 2002. aasta veiniga.
Peaasjalikult veinikelnereid ühendava assotsiatsiooni president Kristel Nõmmik lausus, et ta on võtnud Eesti toodete propageerimise osalt enda peale. Nõmmiku sõnul hakatakse maailmas Eesti veinidest ja muustki söödavast-joodavast aina enam lugu pidama ja neid tuntakse järjest rohkem. Tema kinnitusel ei ole meie marja- ja puuviljaveinide pärast küll vähimatki põhjust häbeneda. Tema on neid kinkinud ja saatnud oma sõprade vahendusel tõsistesse veiniriikidesse, näiteks Prantsusmaale, ja saanud sealt väga positiivset tagasisidet.
Põltsamaa Felixi eelmine juht ja suur veiniasjatundja Andres Koern palus sommeljeedel ja ajakirjanikel kirjeldada erinevate veinide maitset, kinnitades, et maitset on lihtsam sõnades kirjeldada, sest seda saab võrrelda teiste maitsetega. Lõhna puhul on kirjeldamine hoopis keerulisem ja seda seostab inimene enamasti varem mällu jäänuga. Ühele veinikeldris viibinud ajakirjanikule tuletas Põltsamaa Kuldne meelde sügiseste mahalangenud õunapuulehtede ja õunte lõhna. Veinide kirjeldamisel jõuti välja väga ootamatute lõhnadeni, mida lapsepõlves maal vanaema juures kogetud.
Veinide ja toitude sobivusest rääkinud Baltimaade parima sommeljee 2009 Kristjan Peäske sõnul tuletas Põltsamaa Kuldne 2005 talle meelde Põltsamaa Lossiveini numbriga 19. Samas pakuti veinide kõrvale ka Põltsamaal valmistatud juustu. Professionaalsetelt veinihindajatelt pälvis Põltsamaa veinide ja juustu koosmõju maitseelamusena kõrge hinnangu.
Põltsamaa Felixi veinimeistri Piret Karu sõnul otsustavad nemad koos väikese seltskonnaga selle üle, milline vein kõlbab jätta n-ö aastakäigu ehk pikema säilivusajaga veiniks. Karu sõnul tarbib tema ise meelsasti ka kuiva veini, ent eelistab siiski oma firma toodangut.
Põltsamaa veinimeistrid kirjeldavad Põltsamaa Kuldset kui küpset ja täidlase maitsebuketiga puuviljaveini ning soovitavad seda nautida juustude või puuviljade, aga ka erinevate kookide juurde ja temperatuuril 11-12 kraadi.
Põltsamaal on veini tehtud juba alates aastast 1920. Põltsamaa veinid valmivad reeglina Eestis küpsenud puuviljadest ja marjadest ning mitte kontsentraadist. Veinitootmisel kasutatakse kõige klassikalisemat väärtusahelat alates marjade pressimisest, veini laagerdumisest vaatides (miinimum kaks aastat) kuni villimiseni.
TOOMAS REINPÕLD
