Üleeile viibisid Jõgevamaa-visiidil justiitsminister Rein Lang ja siseminister Marko Pomerants. Ühisvisiidi keskseks teemaks kujunes oodatult uue kohtu- ja politseihoone rajamine Jõgeva linnasüdamesse.
Vastab justiitsminister Rein Lang
Mis oli Teie Jõgeva-visiidi eesmärk ja kas uue politseihoone ehitus oli selle kõige tähtsam teema?
Justiitsministeeriumil väga suurt haldusala Jõgeval ei ole. Siin on kohus, natuke kriminaalhooldajaid ja prokuratuuri, nendega ma olen ikka perioodiliselt kokku saanud. Minu jaoks on see aga seotud hoopis pikaajalise dilemmaga — kas õnnestub koos siseministeeriumiga see maja ära ehitada. Tänase seisuga on kindel, et õnnestub. Ja loodame, et nüüd saab see ka lõplikult valmis.
Kas nüüd on ehitus lõpuks ära otsustatud, kas enam ei saa midagi juhtuda ega keegi ümber mõelda?
Justiitsministril ei ole kunagi olnud mingisugust plaani õigusemõistmist Jõgevalt ära viia. Ma ei välista seda, et võib-olla kümne aasta pärast tullakse selle teema juurde ehk tagasi, aga vaadates kohtu koormust täna ja seda, kuidas kohalikud inimesed on harjunud kohtus käima, ei ole see teema aktuaalne. Järelikult tuleb leida lahendusi. Sellistes ruumides, nagu Jõgeva kohus praegu on, pole õigust mõista võimalik.
Kui kaua olete Jõgeva justiitshoone teemaga tegelnud?
Selle ajalugu on pikk. Juba neli aastat tagasi oli mulle selge, et uut maja on vaja. Tookord olime esialgu sellel arvamusel, et võiks ehitada uue maja koos politseiga. Vahepeal oli politseil teistsugune arvamus, sooviti jääda sinna, kus täna ollakse. Meie ütlesime, et meid praegune hoone mingil juhul ei rahulda, mitte ainult ehitusliku poole pealt, vaid ka planeeringu osas. Nii toimetasimegi justiitsministeeriumis vahepeal ise ja omapäi.
Nüüd, kui siseministriks sai Marko Pomerants, sai kõik korda. Me mõlemad mõistame, et Jõgeva suuruses linnas on ratsionaalne teha selliseid asju koos.
Kes saab uue hoone omanikuks ja kas ministeeriumid jäävad rentnikeks?
Kui Riigi Kinnisvara AS (RKAS) aastal 2000 loodi, asutatigi ta ju selleks, et riigiasutuste kinnisvaraprobleeme lahendada. Soomes samasugune asutus sellega tegelebki, meil on aga selline pooletera värk, et osad ministeeriumid on oma probleemid neile juba delegeerinud, teised aga veel mitte. Meie oleme, ja tänu sellele ei pea me ministeeriumis enam üleval kvalifitseeritud torumehi või ehitajaid. Meil on üks lepingupartner — RKAS.
Nüüd, kui meie soov saada ühine hoone on kindel, esitame selle tellimuse Riigi Kinnisvara AS-ile. Riigieelarves sellist raha ei ole. Me saame seda teha vaid nii, et muutume rentnikuks. Rendisumma pole aga Jõgeva suuruses linnas nii suur, see pole ületamatu raskus ei politseile ega kohtuasutusele.
Mis on õigussüsteemi arengu juures Teie jaoks oluline?
Kiirus on väga oluline. Me ei saa lõpmatuseni venitada. Drastiline näide on ju Kentmanni tänava parteimaja: Eesti Vabariigis mõistetakse kohut NLKP majas.
Vastab siseminister Marko Pomerats
Mis oli Teie Jõgeva-visiidi eesmärk ja kas uue politseihoone ehituse arutamine oli selle kõige tähtsam sündmus?
Mul on komme, et kui ma maakonnakeskustesse satun, siis püüan alati kogu oma majapidamisest ülevaadet saada. Täna tähendab see seda, et ma olen kohtunud meie riiklike pritsumeestega, käinud meie kodakondsus- ja migratsiooniameti büroos ja loomulikult politseijaoskonnas.
Kuid pean tunnistama, et visiidi kuupäev sai paika küll tänu sellele, et Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev ja justiitsminister Rein Lang on juba aastaid selle teemaga tegelenud ja pole mõtet kunagi maha matnud. Nüüd saame koos edasi tegutseda.
Millal ühist kohtu- ja politseimaja ehitama hakatakse ja millal see valmib?
Kumbagi kuupäeva me ei tea, aga meil on olemas eeldused ja plaan. Riigi Kinnisvara AS kuulutab välja hoonestusõiguse seadmise konkursi, mille tulemusena ta hangib maja riigile nö täisteenusega. Hoone projekteeritakse, ehitatakse valmis ja meie siis vastavalt oma kasutatavale pinnale hakkame riigivara aktsiaseltsile maksma rendimakseid, kumbki ministeerium oma osa eest.
Nüüd, kui oleme kokku leppinud, läheb kuu või kaks, kuni me konkreetselt selle projekteerimise lähteülesandeks oma tingimused kirja paneme. See pole lihtsalt nii, et üks tahab 500 ja teine 600 ruutmeetrit, vaid millist sorti pinda, kui palju on vaja kinnipidamiskambreid, kus konvoiautod sõitma hakkavad jne.
Hiljemalt uue aasta alguses võiks selle konkursi välja kuulutada. Edasi kas vaieldakse või ei vaielda, Eestis on tavaline, et vaieldakse kaks-kolm korda, enne kui läheb konkreetse hankelepingu sõlmimiseks. Optimistlik vaade on see, et aastal 2011 võiks hoone juba valmis olla. Kuna selle protsessiga nüüd pihta hakatakse, siis saab ta valmis küll, seda ei tohiks enam miski väärata.
Milline see hoone välja hakkab nägema?
Projekti ju täna veel valmis ei ole. On olemas küll detailplaneering, kus on öeldud, kui suur on selle krundi täisehitamise maht ja mitu korrust majale tuleb. Siia saab ehitada kuni 2000 ruutmeetrit brutopinda ja kuni neli korrust.
Kui see hange tehakse, annab projekteerimine ka arhitektuurilise lahenduse, mis ei saa tõepoolest olla üks angaar või kuur Jõgeva kesklinnas. See saab olla ainult maitsekas ehitis, mis linnapilti sobib.
Millisel puhul kodanik sinna majja satub?
Kui teil on ID-kaardi pin-kood jälle kadunud või vaja uut dokumenti, saate politseimajas seda taotleda. Kui olete relvaomanik, saate relvaluba värskendada. Kui teil on midagi ära varastatud, võite tulla politsele avaldust tegema. See hoone ühendab tulevikus nii tänase politsei- kui kohtumaja funktsioonid.
1. jaanuarist tekib meil ühendasutus ja me toome ka kodakondsus- ja migratsiooniinimesed teenindussaali. Üks asutus, üks hoone — on ju mõistlik inimesi koos hoida.
iii
JAANIKA KRESSA
