Juba sellel pühapäeval, 1. septembril kell 10.00 algab avaaktusega töö Jõgevamaa gümnaasiumis. Lõpuks, pärast pikka ootamist, saavad kokku õpetajad, õpilased ja koolimaja, et alustada üheskoos teed esimese lennu lõpetamise poole kevadel. Jõgevamaa gümnaasiumi koolipere pole sugugi ainus, kes uuel viisil esmakordselt kokku saab. Samal ajal alustab esmakordselt ka teine riigigümnaasium — Läänemaa ühisgümnaasium.
Aasta vanem ja esimesel aastal end mitme erineva õppehoone vahel jagama pidanud Viljandi gümnaasium alustab uut kooliaastat vastvalminud koolihoones. Ja see on alles algust, sest vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sajandale paragrahvile on kõik Eesti maakonnad aastaks 2020 riigigümnaasiumide võrguga kaetud.
Mis on riigigümnaasium?
Riigigümnaasium on kõige pealiskaudsemas ja lihtsamas mõttes kool, mille ülalpidamiskulud kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarve asemel riigieelarvest. Lihtsa vormilise poole taga peitub aga sügavam sisuline külg. Riigigümnaasium on kool, mis suudab pakkuda riiklikule õppekavale vastavat haridust riikliku õppekava põhimõtete järgi. Üks olulisi põhimõtteid on õpilaste valikuvabaduse suurendamine, et nad suudaksid gümnaasiumiaastate jooksul välja valida need ainevaldkonnad, millega nad tahavad elus edasi tegelda. See on võimalik, kui pakkuda piisavalt hulgal aineid, mille vahel õpilane saab ise valida. Sellega võtab õpilane ise vastutuse oma hariduse eest, mis toob omakorda kaasa selgemad otsused ja valikud oma elu ja karjääri planeerimisel ning õige tee valimisel juba nooremas eas. Riigigümnaasium ja tuleviku kool
Riigigümnaasium on oluline haridusliku innovatsiooni kandja. See on kohaks, kus testitakse ja viiakse ellu hariduselu uusi vormilisi, sisulisi ja tehnilisi lahendusi. Riigigümnaasium julgeb astuda süsteemist kaheksa 45-minuti pikkust tundi päevas, pakkudes õppimises ja õpetamises paindlikumat lähenemist. Nõnda on näiteks Jõgevamaa gümnaasiumis tunni pikkuseks 75 minutit ning päevas 5 õppetundi. Samuti on konsultatsioonid toodud päeva lõpust hommikusse, kuna päeva lõpus on nii õpilane kui õpetaja tavaliselt kurnatud, samas kui päeva alustatakse selge peaga ja värskelt. Olemas on ka kevadine projektinädal, kus õpilane läbib ühe valikkursuse ühe õppenädala jooksul. See omakorda võimaldab tuua õpetajaid ka väljastpoolt kooli, mitmekesistades nõnda nii õpilaste kui õpetajate maailmapilti. Ehkki õppetöö korraldus, valikainete nimistu, suunad jne võivad olla riigigümnaasiumidel erinevad, on omavaheline suhtlus tihe ning kõik need toimivad samade väärtuste ja põhimõtete järgi. Selleks, et iga õpilane või lapsevanem saaks ülevaate, mis on riigigümnaasium, mis seal toimub ning kuidas sinna õppima asuda, on värskelt avatud riigigümnaasiumide ühendveebileht www.riigigymnaasium.ee.
Gümnaasium ja kogukond
Riigigümnaasium annab kohalikule kogukonnale kindluse, et siin on olemas koht, kus saab klassikalist akadeemilist keskharidust, mille baasil on võimalik minna edasi õppima kõrgkooli. Natuke liiga kaua on Eestis valitsenud imelik seisukoht, et hea hariduse saab ainult Tallinnast või Tartust. Hea hariduse saab igast maakonnakesksest riigigümnaasiumist! Õppimise kõrval on oluline ka riigigümnaasiumi ja kogukonna suhete sotsiaalne pool. Gümnaasium toetab aktiivsete noorte tegutsemist kohaliku kogukonna ja kohaliku kultuuri hüvanguks, pakkudes selleks nii ruume, tehnilisi võimalusi kui õpilaste ja ka õpetajate aega. Ennast pidevalt täiendav õpetajaskond, kellel on tihedad kontaktid teiste riigigümnaasiumidega üle Eesti, on iga maakonna kultuuri alustalaks ja edasikandjaks. Nii võidavad kooli ja kogukonna koostööst kõik osapooled.
Ma imetlen Jõgeva ja Jõgevamaa ettevõtlikkust, et olla esimeste maakondade seas, mille keskmes alustab tööd riigigümnaasium. Riigigümnaasium on oluline samm innovaatilise ja inimesekeskse ühiskonna suunas. Omaduste suunas, mis on ühtviisi iseloomulikud nii Jõgevamaale, Jõgevale kui Jõgevamaa gümnaasiumile.
i
ALO SAVI, Jõgevamaa gümnaasiumi direktor
