2015. aastast tõusevad oluliselt lastetoetused, suureneb lastega perede toimetulekutoetuse piir ning vanaduspension kasvab 5,9 protsenti.
*Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 45 euroni kuus.
*Kolmanda lapse puhul 100 euroni kuus.
*Tasuta koolitoit laieneb ka gümnaasiumiõpilastele.
*Alampalk tõuseb 390 eurole kuus ja 2,34 eurole tunnis
*Seoses miinimumpalga tõusuga, suurenevad ka sellega seotud hüvitised nagu vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis ja lapsepuhkuse päevade tasu.
*Tulumaksumäär langeb 21 protsendilt 20 protsendile.
*Töötuskindlustusmakse määr langeb 3 protsendilt 2,4 protsendile.
*Maksuvaba tulu ülempiir tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus.
*Pensionile kohaldatav täiendav maksuvaba tulu kasvab 210 eurolt 220 euroni.
*Tulumaksuga maksustatakse PRIA makstavad toetused.
*Vajaduspõhine peretoetus ehk perekonna sissetulekust sõltuv toetus suureneb 45 euroni kuus, kui peres on üks laps, ning 90 euroni, kui peres on kaks või enam last.
*Vajaduspõhist peretoetust saab taotleda läbi kohalike omavalitsuste.
*Eakamaid inimesi puudutab enim pensionitõus, mis ulatub 5,9 protsendini.
*Töötutoetuse määr suureneb jaanuarist 4,01 euroni päevas ehk 124,30 euroni kuus.
*Matusetoetus tõuseb aasta algusest 250 eurole ja laieneb selle saajate ring: alates jaanuarist makstakse matusetoetust ka vähekindlustatud peredele, kes viimase 12 kuu jooksul on saanud toimetulekutoetust.
*Vanemahüvitise määr on 355 eurot, maksimummäär 2548,95 eurot.
*Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond kasvab vähemalt kolm protsenti.
*Õpetajate ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeolekutöötajate palgad kasvavad 4,5 protsenti.
*Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate miinimumpalk tõuseb 1. jaanuarist 900 eurole, kusjuures iga täistööajaga töötava õpetaja ametikoha kohta antakse omavalitsustele ja erakoolide omanikele toetust keskmiselt 1080-eurose brutopalga maksmiseks.
*Tõusevad ka tervishoiutöötajate palgad.
*Dokumentide väljastamise eest tasutav riigilõiv tõuseb keskmiselt 22 protsenti.
*Kodaniku või välismaalase pass maksab 1. jaanuarist 40 eurot, soodushind 20 eurot.
*ID-kaart maksab 25 eurot, soodushind 7 eurot.
*ID-kaart ja pass koos maksavad 50 eurot, soodushind 25 eurot.
*Digi-ID maksab 25 eurot ja mobiil-ID 10 eurot.
*Uuel aastal hakkab tööle politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutseid vastu võttev ühtne hädaabinumber 112.
*Alates 1. aprillist on kasutusel vaid digitaalne tervisetõend.
*Uuest aastast on lapsel õigus saada asenduskoduteenust 9540 euro väärtuses kalendriaastas.
*Ühes kalendrikuus on teenuse hinnaks kuni 795 eurot
*Alla kolmeaastasel lapsel ja lapsel, kellele on määratud puue, on õigus saada teenust 14 760 euro väärtuses kalendriaastas
*Ühes kuus on teenuse hinnaks kuni 1230 eurot.
*Jaanuarist tõstetakse kutseõppurite õppeedukuse alusel makstav igakuine toetus 60 euroni.
*Käivitub töötukassa Minu esimese töökoha teenus, mille sihtrühmaks on 17–29aastane noor ning sisuks palgatoetuse maksmine ning koolituskulude hüvitamine tööandjale, kes võtab tööle teenuse tingimustele vastava noore.
*Uue teenusena lisanduvad töötukassas tööelu tutvustavad töötoad 8.-12. klasside õpilastele.
*Alates 1. veebruarist 2015 pakub töötukassa karjäärinõustamist kõigile inimestele.
*Laieneb vanaduspensioniealistele inimestele osutatavate töötukassa teenuste ring.
*Leevendust saavad lasteaiajärjekordade probleemid, sest rakenduvad koolieelse lasteasutuse seaduse muudatused, mille järgi võib omavalitsus lapsevanema soovil ja nõusolekul võimaldada 1,5–3-aastastele lastele lasteaiakoha asemel ka lapsehoiuteenust.
*Laste arengu ning turvalisuse tagamiseks lasteaias on nüüd seaduses sätestatud õpetaja või
õpetaja abi ning laste suhtarvud rühmas.
*Õppetoetuste ja õppelaenu seadus täieneb uue õppetoetuse liigiga – lisandub vajaduspõhine eritoetus ning vajaduspõhise õppetoetuse senised taotlemistingimused muutuvad paindlikumaks.
*Vajaduspõhine eritoetus võimaldab maksta üliõpilastele, kelle sotsiaalmajanduslik olukord on järsult halvenenud, toetust 135 eurot kuus.
*Kui siiani oli õppetoetuse saamise üheks tingimuseks õppekava täitmine semestris 100 protsendi ulatuses, siis nüüd on võimalik toetust taotleda ka neil, kes täidavad õppekava vähemalt 75 protsenti.
*1. jaanuarist on jõustunud ka ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatused, mille kohaselt sõlmitakse kõrgkoolide akadeemilise personali ning teadustöötajatega edaspidi üldjuhul tähtajatud töölepingud, mis
suurendab töötajate ametikindlust. Samas pannakse seadusemuudatustega teadusasutustele ja kõrgkoolidele kohustus teadustöötajaid ning õppejõude vähemalt kord viie tööaasta jooksul atesteerida.
*Aasta algul korrigeeritakse kõik riigilõivumäärad ülespoole täiseurodeks. Alla 100-eurosed lõivud korrigeeritakse 1 euro täpsusega ülespoole, näiteks 93,21-eurone lõiv muutub 94 euroks. Alates 100-eurosed lõivud korrigeeritakse 5 euro täpsusega ülespoole, nii muutub 867,43-eurone lõiv 870 euroks.
*Alkoholiaktsiis tõuseb 15 protsenti, et vähendada alkoholi kättesaadavust.
*Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja aktsiisiseaduse muudatustega tõuseb maagaasi aktsiisimäär uuest aastast 20 protsenti.
*Eriotstarbelist diislikütust võib edaspidi kasutada vaid põllumajanduses ja kalalaevadega Eestis kalastamisel ning kütmiseks ja elektrienergia tootmiseks kuni käesoleva aasta 1. maini.
*Kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamise tulemusena jääb Eestis kasutusele vaid üks erimärgistatud kütus – eriotstarbeline diislikütus.
*Alla 100 kW seadmega elektrit tootval kodumajapidamisel ja korteriühistul ei teki maksukohustust sõltumata sellest, kas seade on võrku ühendatud.
*Võrguettevõtjal lasub endiselt maksukohustus elektrienergia ülejäägi eest, mille kodumajapidamine või korteriühistu võrku edastab.
*Tulumaksuseaduse muudatustega korrastatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamise põhimõtteid.
*Uuest aastast muudetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) vorme ning uuendatakse esitamise keskkonda, mis teeb nende e-maksuametis täitmise ja esitamise käepärasemaks ning annab riigile maksude kohta rohkem infot.
*1. jaanuarist 2015 jõustus kannatanu õigus nõuda liikluskindlustuse kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt
*Audiitortegevuse seaduse muudatused ühtlustavad ja lihtsustavad seaduse rakendamist ning seovad audiitortegevuse korraldamisega tegelevate erinevate isikute ning Audiitorkogu organite töö.
*Samuti sätestatakse kolmandate riikide vandeaudiitorite registreerimine vastavalt Euroopa Liidu direktiivile. Seadus jõustus tänavu 1. Jaanuaril.
*1. märtsil 2015. aastal jõustuvad riigivaraseaduse muudatused muudavad riigivara valitsemise menetluste korda lihtsamaks. Muudatustega seonduvalt täienevad ka kaitseväeteenistuse, kinnisturaamatuseadus ja välisteenistusseadus.
*Seoses miinimumpäevamäära tõstmisega 3,2 eurolt 10 eurole nihkub ka kuriteo ja väärteo piir, mis tähendab, et varavastaste kuritegude lävi tõuseb 64 eurolt 200 eurole, samal ajal aga suureneb rahaline karistus.
*Alla 200-eurose kahjuga varavastast süütegu menetletakse tulevikus väärteona, see tähendab kiiremini ja odavamalt
*Süstemaatilist rikkumist – näiteks kolmandat pisivargust aasta jooksul – käsitletakse aga ikka kuriteona.
*Ühtlasi määratakse seoses karistusseadustiku muutmisega kindlaks süüteoga tekitatud kahju suurus. Varem olenes see palga alammäärast, edaspidi on kahjumäärad seaduses selgelt kirjas: oluline kahju üle 4000 euro, suur kahju üle 40 000 euro ja eriti suur kahju üle 400 000 euro.
*Seoses karistusseadustiku muutmisega, jääb ligi 1300 karistatavast teost alles veidi üle 1000.
*Karistusseadustikus muudetakse üle 200 paragrahvi, kaotatakse 47 ja lisatakse 17 koosseisu. Väärteokoosseise muudetakse 128 haruseaduses.
*Muutub vandetõlgi seadus, mille järgi saab ametlikke tõlkeid eesti keelest võõrkeelde teha vaid vandetõlgi juures.
*Perevägivald on edaspidi eraldi käsitletav ja karmimalt karistatav.
*Lisandub uus paragrahv, mille alusel saab karistada inimest, kes sõidab järjekindlalt autoga ilma juhtimisõigust omamata
*Samuti muutub uuest aastast kriminaalkorras karistatavaks vägivaldne ebaseaduslik piiriületus.
*Jõustub pärimisseaduse muudatus, mille kohaselt hakkab pärimisregistrit pidama Notarite Koda.
*Senisest kiiremaks muutub tsiviilkohtumenetluses tekkinud kulude väljamõistmine teiselt poolelt. Siia kuuluvad näiteks advokaadi töötasu või eksperdi tasu. Tulevikus ei pea menetluskulude kindlaksmääramiseks enamikel juhtudel kohtus eraldi menetlust algatama, vaid need määrab sama kohtunik kindlaks põhivaidluse osana.
*Kohtute seaduse muudatuste jõustumisega saavad kohtunikud, kellel on osaline töövõime ja õigus olla lapsehoolduspuhkusel, töötada osalise tööajaga.
*Maakohtute juures asunud kinnistus- ja registriosakonnad koondatakse Tartu Maakohtu struktuuri, kuid säilivad osakondade piirkondlikud talitused.
*10. jaanuarist hakatakse kogu Euroopa Liidus kohaldama uut regulatsiooni (nn Brüssel I määrus), mis võimaldab senisest lihtsamalt tunnustada ja täita teises liikmesriigis tehtud kohtulahendeid. Eelkõige piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele tähendab see olulist aja ja raha kokkuhoidu, sest enam ei pea läbima tülikat täidetavaks tunnistamise menetlust teises liikmesriigis.
*Äriseadustikus jõustuvad muudatused, mis võimaldavad senisest lihtsamalt lõpetada osaühingu või aktsiaseltsi tegevus ning lasta mittetegutsev ühing registrist kustutada. See toimub ainuosanikuks või ainuaktsionäriks oleva inimese ja osaühingu või aktsiaseltsi varade ühendamise kaudu, mille tulemusena saab inimene kogu ühingu vara endale ning samas hakkab vastutama oma ühingu kõigi kohustuste eest.
*Uuest aastast saavad PPA teenindussaalides relvalubade esmataotlusi ja olemasolevate lubade vahetamise või pikendamise taotlusi esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Ka taotletud loa saab kätte teenindussaalist.
*Olulisim muutus lisaks teeninduskohale on see, et relva registreerimisel ja relvaloa vahetusel ei pea relvaomanik relva teenindussaali kaasa võtma ning klienditeenindajale esitama. Politsei kontrollib relva olemasolu ning selle andmete õigust muul viisil. Vajadusel külastab relvaomanikku relvahoiukohas piirkonnapolitseinik või kontrollitakse Eestisse imporditud relvade andmeid juba relvakauplustes.
*Erandina tuleb tulirelva piiriüleseks liikumiseks nõutava eelloa, loa või eriloa taotlemiseks pöörduda elektronposti teel politseiasutusse või vahetult lubadeametniku poole. Neid taotlusi teenindussaalides esialgu vastu ei võeta. Samuti tuleb prefektuuri lubadeametniku poole pöörduda relva võõrandamiseks politseiasutuses.
Info kogus kokku HELVE LAASIK
