Oleme Eestis suutnud hoida sellist majanduskliimat, mis võimaldab järgmisel aastal pensione tõsta rohkem kui kuuel eelneval aastal. Ligi kuueprotsendine pensionitõus tähendab, et inimesele jääb keskmiselt ligikaudu 20 eurot kuus rohkem kätte. See on järgmisel aastal Euroopa Liidu üks kiiremaid pensionitõuse, väga võimalik, et isegi kõige kiirem.
Pension ei ole kellegi annetus. Tegelikult on pension osa inimese palgast, ainult selle vahega, et selle saab kätte aastate pärast. Sellel on kaks olulist plussi: raha jääb töötegemise eas majandusse rohkem alles ja “mustade päevade” raha ei saa ette ära raisata. Seega on pension hea kõigile: inimesele, riigile, majandusele ja Eesti elule üleüldse. Et elu läheb kallimaks ja tõusevad nii palgad kui ka hinnad, siis peavad kasvama ka pensionid.
2007. aastal tegime muudatuse. Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsendi võrra tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust ehk teiste sõnadega palgast. Tänaseid pensione maksavad tänased töötegijad ja homseid need, kes hakkavad tööle tulevikus. Süsteem on sel moel kantsler Otto von Bismarck. Kuna süsteem seisneb selles, et iga käesolev põlvkond maksab eeloleva pensione, nimetatakse seda süsteemi solidaarseks. Kõik toimib tavaliselt hästi ja ladusalt, aga ühel juhul mitte – siis, kui majanduses puhkeb kriis.
Samas meenutame, et ka siis, kui kõik palgad ja tulud mujal vaid langesid, säilisid pensionide suurused. Tõsi, kasvu ei olnud. Nüüd aga on kriis mööda saamas.
Eelmisel nädalal arutas vabariigi valitsus esmakordselt järgmise aasta riigieelarve soove ja võimalusi. Põhjust rõõmustada on. Rahandusministeeriumi poolt kokku löödud numbrid näitavad, et hakkame majandussurutisest toibuma, meie riigi elanike palgad kasvavad, tööpuudus väheneb, mis annab järgmisel aastal võimaluse tõsta 1. aprillil pensione peaaegu 6 protsenti.
Eesti on üks väheseid riike, kus majandus tõesti kosuma hakkab ja kes on vaba teiste riikide võlaikkest. Tänu sellele on meie pensionikasvu kiirus ka Euroopa Liidu suurim. See kinnitab kahte asja: esiteks, et me tõesti hakkame masust üle saama, mis on hea uudis kõigile, ja teiseks, et meie riik ei unusta ega kaota oma parimat tahet nende suhtes, kes tänast Eestit on ehitanud.
MARET MARIPUU, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Reformierakond
