Keskkonnaministeeriumi tellitud veemajandusuuringu andmetel on Eesti veekogude suurimad saastajad põllumajandus ja reovesi ning kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes ka kõige suuremate pingutuste korral head seisundit saavutada.
Eesti veemajanduskavade ettevalmistamise käigus tehtud uuring näitas, et põllumajandustegevus, asulate puhastamata reovesi ja veekogude paisutamine ehk kalade rände takistamine on tugevat negatiivset mõju avaldanud just pinnaveele. Põhjavett on aga negatiivselt mõjutanud põlevkivi kaevandamine, seda eeskätt Ida-Virumaal.
Uuringu andmetel mõjutavad Eesti vee seisundit peale põllumajandusreostuse ja asulate reovee suuresti ka prügilatest ja jääkreostuskolletest pärit reostusained, veevõtt nii olme kui ka tööstuste vajadusteks ning kaevandamise ning kuivendamisega kaasnevad veeheited.
Linnade ja asulate veeprobleemid on valdavalt tingitud sellest, et veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme pole piisavalt rajatud või uuendatud. Oma osa on ka valglinnastumisel, mille tagajärjel suureneb veevõtt ja reostuskoormus neis uutes elamupiirkondades, kus enne olid veekogud inimtegevusest mõjutamata.
Ühtekokku kuulub Eestis hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid. Valdav osa neist saab aastaks 2015 heasse seisundisse, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri puhul nii häid väljavaateid pole.
VOOREMAA
