|
|
Jõgeva maavanema spordinõukogu koosolekul otsustati moodustada sihtasutus, mis hakkab analüüsima ja edasi arendama ideed jääalade spordikeskuse rajamiseks Jõgevale. |
<span lang=””>
Maavanem Viktor Svjatõševi sõnul tekkis mõte Jõgevale jääalade keskus rajada käesoleva aasta alguses Otepääl toimunud nõupidamisel, kus osalesid ka Tehvandi suusakeskuse arendajad.
“Idee tugineb 2014. aastal käivituvale Euroopa Liidu uuele programmile. Eesmärk on rajada spordikeskus, mis koosneb koolituskeskusest, jäähallist, kiiruisuradadest, õpilaskodust, majutusasutusest. Keskus koondaks enda juurde spordiklassid, kus viiakse läbi nii õppetööd kui treeningtunde. Koolituskeskuse rajamine toob Jõgevale nii uusi õppureid kui ka treenereid. Õpilaste ülapidamine toimub riikliku tellimuse alusel. Keskuse ülalpidamise kulud kaetakse riiklikest vahenditest ja kompleksi teenitud vahenditest. Svjatõšev toonitas talispordialade pikaajalist populaarsust Jõgevamaal.
Siduda minevik ja tänapäev
“Aastakümneid on räägitud lugusid Jõgeva jäähoki hiilgeaegadest. Tänapäeval teevad ilma aga Adaverest võrsunud kiiruisutajad, Väino Treimanni kasvandikud. On aeg siduda omavahel möödaniku ja tänase päeva saavutused, lisada paikkonna külmamainega taust ning astuda samm tulevikku,” nentis maavanem.
Svjatõsev märkis, et jääalade keskuse idee teostub vaid juhul, kui seda suudetakse mõtestatult ja veenvalt põhjendada. “Praeguseks on olemas toetav suhtumine kultuuriministeeriumi spordialade asekantslerilt Tõnu Seililt. Selge seisukoht peab olema ka spordijuhtidel, kas väike Eesti vajab oma jäähokit, kiiruisutamist ja teisi jääl harrastatavaid spordialasid. Vastavat teemat on spordiringkondades arutatud juba peaaegu kolm kuud. Arvamusi on erisuguseid. Samas peame tõdema, et kui ise initsiatiivi üles ei näita, siis kandikul keegi midagi kätte ei too. Konkurents spordis ja spordirahade jagamisel on karm.”
Nõupidamisel leidis toetuse kavatsus luua jääalade keskuse temaatikaga tegelemiseks sihtasutus. “Sihtasutuse loomine idee edasiarendamiseks on kindlasti vajalik,” ütles Eesti Jäähokiliidu sekretariaadi võistluste direktor Toivo Viinapuu.
Alustada tuleks jäähallist
Mõttevahetusel osalenud Eesti Olümpiakomitee esindaja Neinar Seli lisas, et jääalade keskuse loomist tasuks alustada jäähalli ehitamisest. “Nii suureneks kindlasti Jõgeva ja selle ümbruse atraktiivsus. Oluline on saada esimeseks Eesti linnaks, kuhu nüüdisaegne jäähall ehitatakse. Samas peaks ehitis jääma teatud mõttes mõõdukatesse piiridesse. Usutavasti oleks Jõgevale mõistlik teha viiesaja pealtvaatajakohaga jäähall, kuhu kõikide eelduste kohaselt tullakse sportima ja võistlema nii lähipiirkonnast kui kaugemaltki. Kui polnud Aura veekeskust, käisid paljud tartlased Kuremaal ujumas. Samasuguse populaarsuse võiks aga tervise- ja spordilembeste inimeste hulgas võita ka tulevane Jõgeva jäähall,” ütles Seli.
Sihtasutuse Jõgeva Sport juhataja Hanno Koll märkis, et 2009. aastal valminud spordikeskuse Virtus detailplaneering hõlmab jäähalli, samuti majutuskeskust, ujulat, universaalset spordikompleksi kergejõustikuks ja sportmängudeks sobiva sisesaaliga.
“Nüüd, kus maavanema eestvedamisel on tekkinud idee rajada jääkeskus, saaks sellest lähtudes planeeringu üle vaadata. SA-l Jõgeva Sport on olemas ka jäähalli eskiisprojekt. Ühtlasi näen, et Jõgeval on olemas ka eeldused jääalade keskuse loomiseks. Sarnased keskused on juba andnud arengutõuke edendada ühte või teist spordiala.
Eesti Paraolümpiakomitee täitevkomitee liige Alar Õige peab jääalakeskust sobivaks paigaks, kus saaks tegelda kelguhoki kui invaspordialaga.
Jõgevamaa Spordiliidu Kalju presidendi Kalev Kursi sõnul on jääalade keskusel suurem perspektiiv siis, kui seal luuakse ka koolitusvõimalused professionaalsete spordipedagoogide ja treenerite juhendamisel. Jääalade keskuse ideega pidas mõttekaks edasi tegelda ka nõupidamisel Jõgeva linna esindanud linnavalitsuse liige Kalle Pint. “Selle rajatise keskseks osaks oleks jäähall. Eeskuju võiks võtta Soomest, näiteks on Jõgeva sõpruslinnadesse Kaarinasse ja Keuruule ehitatud jäähallid pidevalt aktiivses kasutamises.” Jäähalli vajalikkusest kõneles innukalt ka selle ehitamise idee algataja ja edasiviija Uno Veski.
Järgmine nõupidamine jääalade keskuse rajamise teemal toimub juba järgmisel nädalal Eesti Olümpiakomitees, kus püütakse lähendada ja ühendada erinevate osapoolte soove, et saaks koostatud võimalikult hea ning realistlik strateegiline dokument.
i
JAAN LUKAS
