Kasemahl on väärt kraam ka sellisena, nagu see puu seest välja tuleb. Mustvee vallas Uugi talus väärindatakse aga kasemahl veel siirupiks. Kui varem aurutati mahlast vesi välja tavalises suures potis, siis 2018. aastal muretseti Leader-programmist saadud toetuse abil spetsiaalne auruti.
Fred Juuse ostis Uugi talu omal ajal eelkõige selleks, et perel oleks mõnus paik elamiseks, seejärel tuli aga mõte, et seal võiks ka midagi toota. Et Uugi talu metsas on palju kaski, tekkiski mõte kasemahla koguma ja sellest siirupit tegema hakata.
„Kasemahla oleks võinud ka külmutada ja aasta ringi turustada, aga see oleks nõudnud üsna suuri investeeringuid,“ ütles Uugi talu peremees Fred Juuse.
Idee internetist
Siirupi tegemise idee sai ta internetist: selgus näiteks, et Kanadas ei tehta sugugi ainult kuulsat vahtrasiirupit, vaid ka kasesiirupit. Kui vahtramahla kogumise hooaeg läbi hakkab saama, pannakse tilkuma kasemahl ja lähebki uus siirupitegu lahti.
Esimesed katsetused kasesiirupi tootmise alal tehti Uugi talus 2012. aastal, müüki läks esimene partii väärt kraami 2013. aastal. Siis oldi Eesti ainsad kasesiirupi tootjad, nüüdseks on lisandunud veel üks sama valdkonna tegija.
Kasesiirup on omapärase maitsega, sest mahlast vett välja aurutades karamellistub mahlas olev suhkur kuumuse mõjul. Nagu Kanadas tehtud testid näitavad, säilivad kasesiirupis ka aurutamisel B-grupi vitamiinid ja mitmesugused mineraalained, seega võib see olla tervislikum alternatiiv tavalisele rafineeritud suhkrule. Uugi talu on kasesiirupit müünud laatadel, aga ka Tartu Lõunakeskuse taluturul, Omedus tegutsevas Siiraku kala- ja talupoes, Alatskivi lossis ja magasiaidas ning Juula kohapärimuskohvikus. Atraktiivsetesse sajamilliliitristesse pudelitesse villituna on kasesiirup tore meene. Uugi talu kasesiirup saavutaski tunnustuse Jõgeva maakonna 2017. aasta meenekonkursil.
Nende kõrval, kes kasesiirupit kinkimiseks või niisama proovimiseks ostavad, on ka teadlikke ostjaid ja pidevaid kasutajaid.
„Liharoogadele ja salatitele annab kasesiirup huvitava maitsevarjundi, nii et sellest on huvitatud ka gurmeerestoranid,“ ütles Fred Juuse. Restoranid ostavad siirupit muidugi rohkem ja nende jaoks pakendatakse see kanistrisse. Uugi talu kasesiirupit on läinud ka välismaale.
Liitri kasesiirupi saamiseks on vaja 130–200 liitrit mahla. Kogus varieerub olenevalt eelnenud talve temperatuurirežiimist ja muudest teguritest. Mahla kogumiseks on kevadel aega umbes kolm nädalat. Saadud mahlakogusest on võimalik teha umbes 70 liitrit siirupit.
Valmis eraldi tootmishoone
Kui alguses valmistas Uugi pererahvas siirupit talu eluhoone köögis, millele taotleti vastav tunnustus, siis 2018. aasta kevadel sai valmis eraldi tootmishoone. Ning kui algul laskis Fred Juuse mahlast siirupi aurutamiseks valmistada suured potid, siis nüüd tehakse see töö ära spetsiaalses puuküttega aurutis, mis tagab suurema tootlikkuse ja mugavuse. Auruti valmistas Fred Juuse jooniste järgi Elvas tegutsev OÜ Oras Metall. Auruti jooniste koostamisel sai Juuse taas inspiratsiooni internetist. 200 liitrit mahla mahutav auruti on jagatud kaheks kambriks. Kõigepealt pumbatakse mahl esimesse kambrisse, kus see suuremat kuumust saab, seejärel pumbatakse juba mõnevõrra tihendatud mahl teise, väiksemal kuumusel töötavasse kambrisse. Lõpuks tuleb aga tihendatud mahl ka nüüd potiga elektripliidile panna, kus see 89 kraadi juures õige konsistentsi saavutab.
„Esimeses faasis eraldub kasemahlast ikka päris palju auru. Viskame ise nalja, et meil on siin justkui kase-aurusaun – sellise natuke magusa auruga,“ ütles Fred Juuse.
Kasemahla auruti hankimiseks oli Uugi talul võimalik kasutada Leader-programmist taotletud toetust. Sama projektiga saadi ka taara pesemiseks ja siirupi villimiseks vajalikud seadmed.
„Tulevikus oleks vaja ka ATV-d: sellega oleks lihtsam mahla metsast välja vedada,“ ütles Uugi talu peremees.
Kasesiirup pole ainus siirup, mida Uugi talus valmistatakse. Fred Juuse on rajanud tallu rabarbriistanduse ja valmistab siirupit ka rabarbrimahlast, samuti angervaksa- ja põdrakanepitõmmisest. Nende siirupite puhul kasutab ta magusainena roosuhkrut. Rabarbrisiirup on osutunud väga populaarseks, põdrakanepisiirup tekitab aga elevust oma lilla värvusega.
„Praegu on aeg mõelda, mis suunas edasi liikuda. Kui sooviksin kasesiirupit rohkem toota, peaksin üle minema pöördosmoosil põhinevale tehnoloogiale, mida kasutab ka teine Eestis tegutsev kasesiirupi tootja,“ ütles Fred Juuse. „Teine võimalus on jätta kasesiirupi tootmine samale tasemele ja arendada edasi teiste siirupite tootmist.“
Leader-programm toetas Uugi talule kasesiirupi tootmise seadmete soetamist 3963 euroga, projekti kogumaksumus oli 6605 eurot.
RIINA MÄGI
