Sisehindamine ja nõustamine
· Õppeasutused analüüsivad süsteemselt oma tegevust.
· Hindamistegevusse kaasatakse õpilased, lapsevanemad, õppeasutuse omanik.
· Õppeasutuse tegevus muutub nähtavamaks ? Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu on võimalik tutvuda õppeasutuse andmetega.
Alates 1. septembrist on sisehindamine kohustuslik koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses, mis tähendab, et iga õppeasutus analüüsib oma tegevust ja tegevuse tulemuslikkust ning riigi poolt tagatakse neile nõustamine sisehindamise edukaks rakendamiseks.
Valdkonnad, milles õppeasutused oma tegevust analüüsivad, on: eestvedamine ja juhtimine; koostöö huvigruppidega; ressursside juhtimine, õppe- ja kasvatusprotsess; õpilastega, personaliga, huvigruppidega seotud tulemused; õppeasutuse näitajad. Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses (REKK) on loodud välishindamise osakond, kus edaspidi korraldatakse ja koordineeritakse ka õppeasutuste nõustamistegevust. Nõunike ametikohad luuakse REKKi juurde, kuid arvestatud on, et osad ametikohad on lepingulised, mis tähendab, et ka täna töötavatel õppeasutuste juhtidel on võimalik nõunikuna töötada ja oma kogemustepagasit kolleegidega jagada.
Eesti Hariduse Infosüsteemi (ehis.hm.ee) kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus kooli tegevusnäitajatega tutvumiseks. Tegevusnäitajate eesmärgiks on anda õppeasutustele võimalus jälgida oma õppeasutuste näitajaid ajalises trendis ja/või võrrelda teiste samaliigiliste õppeasutustega. Kuna õppeasutuste tegevusnäitajad on avalikud, annavad need õppeasutuse kohta infot ka õpilasele, lapsevanemale, õppeasutuse pidajale ja teistele huvigruppidele. Üldhariduskoolide tegevusnäitajad on osaliselt kättesaadavad juba täna, täiel määral peaksid olema kättesaadavad alates käesoleva aasta sügisest. Koolieelsete lasteasutuste ja kutseõppeasutuste tegevusnäitajad muudetakse kättesaadavaks alates 01.09.2007. Tegevusnäitajate puhul on avalikus vaates kättesaadavad andmed õppeasutuse kohta, nt õpilaste (laste), õpetajate suhtarv; pedagoogide ametikohtade täituvus, kvalifikatsiooni vastavus nõuetele, osalemine täienduskoolitustel, klassikursuse kordajate arv jne.
Muudatused riikliku järelevalve korralduses
- Alates 01.09.2006 ei toimu regulaarset kompleksset järelevalvet.
- Maavanem teostab järelevalvet ministri ülesandel.
- Viiakse läbi temaatilist järelevalvet ministri poolt määratud õppeasutustes.
Riiklikku järelevalvet õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab haridus- ja teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel õppeasutuse asukohajärgne maavanem. Järelevalvet viiakse läbi HTMi algatusel üksikküsimuste raames, lähtudes eelkõige riikliku järelevalve prioriteetidest ning alates 01.09.2006 ei toimu enam koolieelses lasteasutuses ja üldhariduskoolis iga kuue aasta järel kompleksset järelevalvet.
Temaatiline riiklik järelevalve
Temaatilise järelevalve raames kogutakse teavet ja kontrollitakse õppeasutuse tegevust kindlas valdkonnas. Temaatilist riiklikku järelevalvet teostab maavanem ja 2006/2007. õppeaastal viiakse läbi järgmistel teemadel: alusharidus: koolivalmiduse toetamine lasteasutuses; üldharidus: õppenõukogu pädevus ja tegutsemine; kutseharidus: tugisüsteemide rakendamine õpilaste edasijõudmise toetamiseks õppetöös.
Õppeasutuste valimi, kus järelevalvet läbi viiakse, määrab haridus- ja teadusminister. Valim koostatakse põhimõttel, et oleks arvestatud regionaalsuse printsiipi, õpilaste (laste) ja õppeasutuste arvu piirkonnas. Samuti arvestatakse õppekeelt, omandivormi, viimase järelevalve toimumise aega jm. Valimis on vähemalt 10% õppeasutuste arvust. Üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste valimi koostamise põhimõtted 2006/2007. õa: eelkõige õppeasutused, kus pole toimunud riiklikku järelevalvet; õppeasutused, kus riiklik järelevalve on toimunud enne 2001/2002. õppeaastat. Kutseõppeasutuste puhul on valimis õppeasutused, kust HTM on tellinud koolituskohti erivajadustega õpilastele.
Järelevalve kestab õppeasutuses kohapeal kuni viis tööpäeva ning järelevalve läbiviimise konkreetsest ajast teavitab maavanem õppeasutust ja tema pidajat, era- ja riigiõppeasutuste puhul ka õppeasutuse elukohajärgset omavalitsust ning HTMi 15. septembriks.
Võrreldes eelnevaga on määruse tasandil ka sätestatud, et õppe- ja kasvatustegevuse vaatlemine järelevalve käigus toimub õppeasutuse juhi või tema poolt määratud isiku juuresolekul. Nimetatud muudatus tõstab õppeasutuse juhi otsustusõigust ning vastutust: õppeasutuse juht vastutab eelkõige õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja selle tulemuslikkuse eest.
Seaduse tasandil on laiendatud ka ettepanekute ja ettekirjutuste tegemise võimalusi. Järelevalve läbiviimisel on õigus teha ettepanekuid ning ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks õppeasutuse direktorile (juhatajale), õppenõukogule (pedagoogilisele nõukogule), hoolekogule (nõukogule) ning õppeasutuse pidajale.
Järelevalve muudes üksikküsimustes
Kui soovitakse viia õppeasutuses läbi järelevalvet üksikküsimuse raames väljaspool temaatilist järelevalvet, näiteks järelkontrolli, otsustab järelevalve läbiviimise vajaduse haridus- ja teadusminister, määratledes järelevalvet läbiviiva organi: HTM või maavanem. Teenistusliku järelevalve valdkonda (eelkõige õppeasutuse juhtimine ja majandustegevus) kuuluvate juhtumite puhul võidakse edastada taotlus teenistusliku järelevalve läbiviimiseks munitsipaal- või riigiõppeasutuse omanikule.
Koolitusluba
Lisaks eelnevale on seadusemuudatustega ka kehtestatud, et kõik tegutsevad õppeasutused peavad omama koolitusluba hiljemalt 31.08.2007. Siiani oli küll seaduse tasandil sätestatud, et tegutsevad õppeasutused peavad taotlema koolitusloa, kuid tähtaeg oli määratlemata.
Hille Vooremäe,
Haridus- ja teadusministeeriumi järelevalvetalituse juhataja
