Palamuse, Jõgeva ja Torma vald ning Jõgeva linn on asunud läbirääkimiste laua taha, et moodustada ühine omavalitsus. Ühe olulise küsimusena on arutluse all see, mis võiks saada ühendomavalitsuse nimeks. See valik pole üksnes ratsionaalsetel argumentidel põhinev, vaid sellel on ka tugev emotsionaalne varjund.
Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise käsiraamatus on öeldud, et valla nimel on kohaliku identiteedi kinnistumises suur roll. Pika traditsiooniga nimed lubavad valla elanikel end paremini seostada kohaliku ajalooga ja tunda suuremat emotsionaalset sidet, samas kui kunstlik ja võõras nimi võib neid oma vallast võõrutada. Seepärast on tähtis, et valla nime valikul mõeldaks läbi kõik selle tulevase kasutamisega seotud aspektid.
Palamuse vallavolikogu haldusreformikomisjon on võtnud seisukoha, et ühendomavalitsus võiks hakata kandma Vooremaa valla nime ja vallavolikogu on seda seisukohta ka toetanud. Kui me loome uue omavalitsuse, peaks sellel olema uus nimi, st nimi, mida ei kanna mitte ükski praegustest omavalitsustest. Kui ühendomavalitsus hakkaks kandma Jõgeva valla nime, siis viitaks see justkui sellele, et Jõgeva linn ja vald on kahe naabervalla arvel mehhaaniliselt suurenenud. See poleks omavalitsuste ühinemisideoloogiaga kooskõlas ning see poleks kindlasti ka sõnum, mida rahvas ootab.
Kui aga vald hakkab kandma Vooremaa nime, on see märk sellest, et nelja omavalitsuse vabatahtliku liitumise teel on sündinud uus omavalitsus. Ka Jõgeva nimi ei kao sellel juhul ära, vaid linna nime ja uue omavalitsuse keskusena jääb see niikuinii “pildile”.
Kui omavalitsuse nimena on Vooremaa uus nähtus, siis maa-ala kohta, millel laiub vooremaastik, on see ammu käibel ja rahvale omane. Vooremaal asub Eesti suurim voorestik, mis on üksiti esinduslikem voorestik Ida-Euroopa lauskmaal.
Vooremaastik on kordumatu ja eriline ning kui me seda ise iga päev ei märka, siis meie külalised peavad seda küll imeliseks. Ka mina, sünnilt tartlane, olin Kudinale elama asudes tugevasti lummatud Vooremaa avarusest.
Seega on Vooremaal geograafilise, aga ka kultuuriloolise (Kalevipoja lugude tekkimisel ja levikul on sellel piirkonnal tähtis roll!) piirkonnana olemas oma tähendus, oma identiteet, mida viimasel ajal on tugevdanud Vooremaa geopargi loomine. Tänu geopargile on see identiteet positiivne ja tuntud ka Eestist väljaspool. Vooremaa nimi aitab ka jutustada meie (uue) valla lugu, millega eristume teistest Eestimaa piirkondadest ja omavalitsustest.
Eelpool toodud seisukohad on kooskõlas ka kohanimenõukogu soovitustega valla nime valikul: needki sisalduvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise käsiraamatus. Kohanimenõukogu arvates tuleks eelistada pika ja järjepideva traditsiooniga maa-alaliste üksuste, näiteks kihelkondade nimesid, aga ka looduspiirkondade nimesid. Samas tuleks kohanimenõukogu arvates hoiduda asulanimede, näiteks linnanimede võtmisest vallanimeks, kui selle nimega ei ole ajalooliselt kunagi tähistatud suuremat maa-ala. Needki soovitused kõnelevad Vooremaa nime poolt ja Jõgeva nime vastu.
Jõgevatega on praegu üldse suur segadus: seda nime kannavad nii maakond, linn, vald kui ka alevik. Oleme me siis tõesti nii vaesed, et meil muid nimesid võtta pole? Ja veel üks nüanss, millele praegusel ajal mõelda tuleb: rahvusvahelises suhtluses on väga suure tähenduse ja kaaluga kohanimedega seotud domeenide selge loetavus ja vastavus tegelikule nimele. Praegu figureerib Jõgeva domeeninimedes reaalselt mitte eksisteeriva “jogeva” kujul. Vooremaa puhul sellist probleemi ei teki: seda saab rahvusvahelises suhtluses kasutada reaalselt eksisteerival kujul.
Vooremaa on uuele ühisvallale semantilises mõttes hea nimi ning see kannab ka tugevat energiat.
RAIT PERSIDSKI, Palamuse vallavanem ja vallavolikogu haldusreformikomisjoni liige
