1. juulist läheb Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) üle uuele töökorraldusele. Palju poleemikat tekitanud juhtimisstruktuuri muudatused lähtuvad soovist, et Eesti mets oma rikkuses ning ainulaadsuses pakuks puhkevõimalusi, töökohti ning majanduslikku tulu nii täna kui tulevikus. Kuuldused põlise riigimetsa erastamisest või lausmüügist ei vasta päris kindlasti tõele.
RMK on Eesti jaoks oluline tööandja. Ettevõtte ligi 1100st töötajast puudutavad ümberkorraldused umbes pooli ehk 509 inimest. Suurem osa tänastest metsamajanduse valdkonna töötajat (316 inimest) võttis vastu väljakutse jätkata oma tööd ka uuenevas organisatsioonis, nii et kindlasti ei kaasne ümberkorraldustega metsamajandusliku oskusteabe kadu Eesti jaoks. Tööd pakuti ka teistele, aga lõpliku valiku selles küsimuses tegid ikkagi inimesed ise. Mis ootab ees neid, kes jätkavad?
Uus töökorraldus
Uus töökorraldus asendab senise universaalse töömudeli, kus kõik tegid piltlikult öeldes kõike, kitsama spetsialiseerumisega. Iga töötaja saab kindlapiirilise ülesande ning seeläbi muutub tegevuse korraldamine efektiivsemaks. Välistatud on igasugune subjektiivsus või võimalik omakasupüüdlikkus meie kõigi ühise vara – riigimetsa – majandamisel. Samuti paraneb uuenevas RMKs märgatavalt operatiivse ülevaate saamine Eesti riigimetsa hetkeseisust – kui palju meil metsa on, kui palju seda raiuda või istutada võib.
Seni kulutasid RMK metsamajanduse valdkonna töötajad suurema osa oma tööajast raiete korraldamisele ja metsamaterjali veole. Ümberkorraldustega väheneb nendele töödele kuluv aeg, suureneb aga metsatööde kavandamise ning metsa uuendamise ja hooldamisega tegelevate inimeste osakaal. Metsa on vaja töökäsi – inimesi, kes istutaksid uusi puid, hooldaksid noorendikke, teeksid harvendusraiet jne.
Juhtide arvu vähendamisega saab töötegijatele maksta suuremat palka ja sellega kaasneb ka rohkem töökäsi metsas. Juba selle aasta alguses tõusid metsas tööd tegevate inimeste palgad RMKs 15 protsenti ning sama suur palgatõus ootab metsnikke ja tööjuhte ka ees. Käsikäes konkurentsivõimelisema palgaga kasvavad aga ka töömahud ja vastutus, sest jaheneva majanduskliimaga Eestis kujutab metsandus endast olulist tööstusharu.
Vabanevatele metskonnakontoritele üritatakse esmajärjekorras rakendust leida RMK süsteemis – nt loodusmajade või loodushariduskeskustena, ent kui see ei osutu vajalikuks, siis keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Kui kohalikul omavalitsusel on põhjendatud huvi mõne RMK kasutusest välja mineva hoone vastu, siis tasub sellest RMK-le teada anda. Lõpliku otsuse riigivara tasuta võõrandamise kohta teeb Riigikogu majanduskomisjon. Aga juhul, kui riigi funktsioonideks rakendust ei leita, võõrandatakse hoone riigivara seaduses ette nähtud korras.
Puhkevõimalused suurenevad
Paljud head ja olulised asjad RMKs aga ei muutu. Riigimets jääb Eesti riigile ja eestlastele alles ning mingit alust pole väidetel, justkui kavatseks RMK raiete mahtu drastiliselt kasvatada.
Hetkel on prioriteediks tegemata jäetud hooldustööd metsas ning mis puudutab raiemahte, siis need on ette määratud metsanduse arengukavaga. RMK saab lähtuda vaid seadusega lubatud määradest ning tõsiasi on see, et juba mitmendat aastat ei raiuta Eestis metsa niipalju, kui riiklik kava optimaalseks peab. Jah, RMK tunneb endal vastutust selles osas, et kodumaine puidutööstus toormepuuduses kokku ei kuivaks, ning varustab tööstust ka edaspidi vähemalt 2 miljoni tihumeetri puiduga aastas, aga seda tehes ei minda kindlasti vastuollu säästliku metsamajanduse põhimõtete ega keskkonnakaitseliste huvidega.
Tavakodaniku jaoks seisneb riigimetsa suurim väärtus puhkekeskkonnas, mida see pakub. Riigimetsas saab jätkuvalt seeni-marju korjata, vaikust ja rahu nautida, matkata, sportida ja telkida. Selleks on RMK riigimetsa rajanud liikumisradu, telkimisalasid, lõkkekohti.
Peatuda saab metsamajades või metsaonnides ning infot puhkevõimaluste kohta jagatakse 13 teabepunktis üle Eesti.
TIINA ORASTE,
Riigikogu liige, IRL
