Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaal meenutab praegu garderoobi: sinna on üles riputatud 34 rahvarõivakomplekti. Ehkki rõivad on päris uued, näivad nende vahel lehvivat meie ammuste esivanemate vaimud.
Naiste, meeste ja laste rahvarõivakomplektide autoriteks on 11 naist, kes lõpetanud Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse, Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja Eesti Rahva Muuseumi (ERM) koostöös käivitatud rahvarõivavalmistajate kooli.
Kool saab sügisel viieaastaseks ning õpetus toimub selles kaheaastaste tsüklitena. Iga tsükli käigus valmistab õppur ERMi kogus olevate ühest kindlast piirkonnast pärit esemete eeskujul rahvarõivakomplekti, järgides selle juures küll etnograafilist tausta, ent arvestades ka tänapäeva inimese keha ja liikumisvajadusega, mis on mitmeti teine kui meie saja aasta tagustel esivanematel. Palamusel näha olevad rahvarõivad pärinevad üpris laialt maa-alalt Setumaast vana Tartumaa põhjapiirini välja ning nende meisterdajate hulgas on ka mitu Jõgevamaa naist.
Rõivad, mis olid kaks-kolm sajandit tagasi taluinimeste tavapärased argi- või piduriided, on nüüdseks muutunud osaks meie rahvuskultuurist ja rahvuslikust identiteedist. Üht-teist võiks neist teada igaüks, rahvarõivakooli õppurid saavad aga teoreetilist ja praktilist õpetust niipalju, et see neil mõnikord pea sootuks sassi ajab.
„Mida rohkem loed, seda rumalamaks jääd,” ütles naljatamisi Kanepi juurtega tartlanna Merle Ilm, kes ühena neljast autorist Palamuse näitust aprilli esimesel pühapäeval üles panemas käis.
Ei tule odavam
Staazhika rahvatantsijana on ta rahvarõivastega oma elus päris palju kokku puutunud ja omal ajal neid ka n-ö põlve otsas ja ilma vastavate teadmisteta valmistama pidanud.
„Rahvarõivakooli läksin selleks, et rohkem teadmisi saada, ja naiivsest usust, et see on odav viis endale isiklikud rahvarõivad saada,” ütles Merle Ilm.
Odavusest, nagu töö käigus selgus, polnud juttugi: juba materjalid osutusid üsna kalliks ja kui oma tööaeg ka rahalisse vääringusse ümber arvestada, kujuneksid numbrid üsna suureks. Küsimusele, kas raskem on teha naiste või meeste rahvarõivaid, vastas näituse kuraator ja Tartu rahvarõivakooli projektijuht Janne Vaabla, et see oleneb valitud eeskujudest ja tegija enda taustast: rätsepaharidusega inimesel on arvatavasti kergem teha meesteriideid, tugeva tikkimiskogemusega inimesel jälle naiste omi.
Materjali on keerulisem hankida ilmselt meesteriiete jaoks: näiteks korralikku sinist villast kangast kuue ja pehmet pööratud nahka põlvpükste jaoks. Näitusel olevatest nahkpükstest on ühed Itaaliast, teised Türgist toodud nahast õmmeldud. Vanasti püksinahka ilmselt nii kaugelt tooma ei pidanud, sest loomi peeti igas talus ja nahaparkaleidki tegutses rohkesti.
„Aga ilma nahkpüksteta ei maksnud noormehel neiule kosja minnagi: niikuinii poleks jutule võetud,” ütles tartlanna Piia Rand.
Nakatas venna
Tema lõpetas omal ajal Tallinna Pedagoogilises Instituudis ehk praeguses Tallinna Ülikoolis tööõpetuse ja üldtehniliste distsipliinide eriala, nii et käsitöö pole tema jaoks võõras ala. Aga rahvarõivakool on senistele teadmistele ja oskustele ikkagi väga palju juurde andnud. Tagatipuks on Piia nakatanud käsitööpisikuga oma vennagi: too — uskuge või mitte — kuduvat praegu villast kangast, et Piia saaks talle sellest pikk-kuue õmmelda.
Rahvarõivanäituse panid käsitöömeistrid kokku mitte ainult selleks, et oma kätetööd näidata, vaid ka selleks, et rahvast harida. Enam-vähem sama näitusekomplekt oli veebruaris väljas Põltsamaa Käsiteokojas ja märtsis Iisaku muuseumis. Palamuse näitus on siiski rikkalikum, sest siia pannakse välja ka need Tartus õppinud meistrite rahvarõivakomplektid, mis olid veebruaris Tallinnas Eesti Käsitööliidu näitusel.
„Meil endalgi on seda näitust huvitav vaadata: ega me õpingute käigus ju suurt jälginud, mida kaaslased teevad,” ütles Janne Vaabla. „Või kui jälgisime, siis nägime tööprotsessi, aga mitte tulemust. Siin on aga kõik asjad valmiskujul näha.”
Näituse sulgemise päeval, 2. mail kell 10 tulevad käsitöömeistrid oma kätetööle järele ning siis saavad väärikad rõivad endale ka „kehad“ sisse. „Moedemonstratsiooni” võivad vaatama tulla kõik asjahuvilised ning rahvarõivameistritelt ka konsultatsiooni küsida.
iii
RIINA MÄGI
