Sellele, miks meie peredesse ei sünni palju lapsi, võib leida mitmeid põhjusi. Rahvastikuteadlased toovad värskemates uuringutes ühe peamise põhjusena välja mure majandusliku kindlustatuse pärast. Kui soovime, et Eestis rahvaarv enam ei kahaneks, peame leidma uusi võimalusi, kuidas riik saaks tänasest veelgi peresõbralikumaks.
Uuringud näitavad, et majanduslikel põhjustel jääb kõige sagedamini sündimata just pere kolmas laps. Eesti rahvastiku kasvamine toetub suurte perede loomisele, kuid mida rohkem on pereliikmeid, seda keerulisem on rahaliselt toime tulla. Seepärast oleks mõistlik suunata toetused nendele peredele, kus kasvab või võiks tulevikus kasvada kolm ja enam last.
Reformierakond tuli 2003. aasta valimiste eel välja mõttega vanemahüvitisest, mis säilitaks lapsega kodus olevale vanemale senise sissetuleku vastavalt makstud sotsiaalmaksule. Tänavu möödus selle elluviimisest 10 aastat.
Vanemahüvitise mõju kohta on vahepeal tehtud kaks suuremat uuringut. Mõlemad kinnitasid, et emapalk on sündide arvu suurendanud, seda just teise ja kolmanda lapse puhul. Ometi sünnib Eestis täna statistika järgi ühel naisel 1,52 last. Selleks, et oleksime kasvav rahvas, tuleks jõuda 2,1 lapseni. Mõttekoht on see, kuidas vanemahüvitise positiivset tulemust veelgi võimendada.
Lähikümnendil jõuavad pereloomise ikka praegused noored, keda on paraku kolmandiku võrra vähem kui praegu sünnituseas olijaid. Tegu on demograafilise paratamatusega, mis tuleneb nii 1990. aastate madalast sündimusest, väljarändest kui ka karjääri eelistamisest pereloomisele. Reformierakond on teinud ettepaneku kolmekordistada lapsetoetus ehk tõsta see alates kolmandast lapsest tänase 100 euro asemel 300 euroni kuus. Praegune peretoetuste süsteem säiliks. Vanemahüvitisearendus tähendaks koos esimese ja teise lapse toetusega (mõlemad 45 eurot) kolme alaealise lapsega pere jaoks 390 eurot kuus ning nelja lapsega perele 690 eurot. Need summad julgustaksid oluliselt peresid, kus kaalutakse veel ühe lapse saamist.
Täna on kaks last enam kui 50 000 peres, kolmelapselisi on neli korda vähem. Kui ainuüksi iga 30. kahe lapsega pere saaks juurde vajaliku majandusliku kindlustunde veel ühe lapse saamiseks, sünniks Eestis igal aastal 1500 last rohkem.
Ilmselt leidub ka neid, kelle arvates riik ei ole võimeline rahvastiku loomisele kaasa aitama ning kes nõustuvad Yana Toomiga, et me oleme väljasurev rahvas. Tõsi, lõplik otsus jääb siiski tulevaste emade-isade teha, kuid riik saab luua paremad tingimused, mille pinnalt on parem oma elu planeerida.
Raske on nõustuda seisukohaga, et uusi põlvkondi jääb tulevikus aina vähemaks, aga protsessi peatamiseks ei saa midagi teha. Oluline on, et riigil oleks oma inimestele tugev ja selge sõnum: tagame, et Eesti peredel oleks võimalus kasvatada lapsi, säilitades samas oma elatustase. Seda sõnumit ei anna paarikümneeurone lisatoetus.Vaid lapsetoetuse otsustav tõstmine tõestab, et lasterikkad pered on Eestis soositud.
Siim Kallas pani hiljuti Postimehe veergudel järgmisele valitsusele südamele, et nende missiooniks peab olema Eesti rahvastiku kasvule pööramine. See on võimalik ainult nii, kui kõrvaldame kõikvõimalikud takistused, mis on meie peredel lastesaamise ees. Lapsetoetuse kolmekordistamine pole sotsiaaltoetus, vaid demograafiline meede Eesti elanikkonna püsimiseks.
i
URMAS KRUUSE, tervise- ja tööminister, Reformierakond
