Jõgevalt pärit Alo Lõoke on uue põlvkonna poliitik, kes on olnud aastast 2002 seotud Res Publicaga. Talle on enda sõnul olulised argumendid ja sisu, kuid poliitikasse ta siiski lähiajal minna ei plaani.
Alo Lõoke ütleb, et hakkab poliitikaga tegelema siis, kui on õige aeg. Loosung “Lõoke linnapeaks” on Jõgeva jaoks valmis juba aastaid, aga millistel kohalike omavalitsuste valimistel ta sellega välja tuleb, ei tea ta ise veel öelda.
“Ma ei taha olla ilma sisuta poliitik. Neid on palju, kes mõtlevad ainult iseendale ja kel puuduvad maailmavaade, põhimõtted ning väärtused. Selliseid poliitikuid ma ei hinda. Seepärast pole ma ka poliitikasse läinud,” tunnistab ta.
Alo Lõoke tahab ka sisuliselt olla piisavalt tugev ja leiab, et praegu veel võitlusse ei astu. “Loodan, et poliitikute pinnapealsus, pragmatism ja lühinägelikkus selle aja jooksul kõike ära ei suuda hävitada. Ning et ka olematuid rahasid lihtsalt tuulde ei lasta,” lisas ta.
Pealiskaudsus ja ainult endale mõtlemine on piinlik
“Pealiskaudsus otsuste tegemisel on piinlik, aga paljud sellest kahjuks aru ei saa. Kui hakata järele mõtlema, et mis mõjutus on ühe või teise otsuse ja otsustaja taga, siis hakkab sageli kurb. Targad inimesed saavad sellest aru ja ei lase ennast niimoodi mõjutada. Liiga sageli tekib väikestel rühmadel võimul olles omaniku tunne ja rahakotid lähevad sassi,” nendib Alo.
Ta on näinud erakonna tegemiste n-ö köögipoolt, osalenud sisu poole pealt paljudes kampaaniates. “See on õpetanud nägema otsuste tagamaid ja nende kandepinda. Samuti õpetanud hindama riigimehelikke poliitikuid ja nende töökust ning poliitika tegemise kunsti. Poliitika tase peaks olema oluliselt kõrgem ning võitma peaksid argumendid, mitte rumalus. Ka n-ö vastaste vahel peab olema austus,” lisab ta.
Mis puudutab põlvkonnavahetust Eesti poliitikas, siis Alo Lõokese hinnangul see juba käib ning tempo võiks kiirem olla.“Mure on, et ei tule peale selgrooga uusi poliitikuid, kes hoiaksid kinni kindlatest väärtustest ning oleksid nõus mingitel hetkedel tegema mitte just kõige mugavamaid otsuseid ning seda ka välja ütlema. Kui minnakse kogemata põhivooluga kaasa ja kui alles lõpuks aru saadakse, siis on hilja.”
“Paljud vanad olijad on ennast tuleviku osas tegelikult nurka mänginud, sest on oma otsustes ja tegudes üle piiri ära käinud. Kui ikka kuub on plekiline, siis ei saa seda ka keemilise pesuga puhtaks. Neil on keeruline ka raskeid, kuid vajalikke otsuseid tegema hakata. Kui inimesed huvituksid ja sekkuksid ühiskonnas toimuvasse ning mõtestaksid probleeme laiemalt lahti, siis oleks ka sellest palju abi,” usub Alo.
Häid inimesi, kel on selgroog ja omad mõtted ning kes teevad tänamatut tööd kohaliku elu arendamisel, siiski jätkub. “Tihti jäävad nad aga suurte “populistide” ja “valelubaduste” varju,” märgib Lõoke.
Selgroog ei kasva lihtsalt
Et inimesel oleks huvi millegi vastu ning jätkuks uudishimu, siis peab see jätkuma ka pärast lasteaeda ja algklasse põhikoolis ja gümnaasiumis. Aktiivsust ja ambitsioonikust ei tohiks seal tappa, samuti noorte uljust. “Kui seda ei tehta, siis tulevadki aktiivsed inimesed, kes ei karda esitada küsimusi. Ülikoolis on hilja alustada. See kõik peab ikkagi varem tulema. Distsipliin ja selgroog kujunevad põhikoolis,” on Alo veendunud.
“Mõtlesin põhikooli lõpu poole, mida tegema hakkan. Olin kindel, et see haridus, mida Jõgeval pakuti, on väga kõrgel tasemel. Olen oma õpetajatele väga tänulik selle eest, mis ma neilt olen õppinud ja saanud.”
“Minu kool, minu klass ja minu ühiskonnaõpetuse tunnid mõtestasid lahti väljaspool kooli toimuva ning panid kaasa mõtlema ning tegutsema. Ainult kiitus selle eest! Noored otsisid võimalusi olla ühiskondlikult aktiivsed nii linna kui ka maakonna ja riigi tasemel. Selles mõttes aitas kool palju kaasa. Maha vaikima ei sunnitud meid midagi ja mitte kaasa mõtlema ei sunnitud samuti kedagi,” tunnistab ta.
Maailm on valla, kui seda endale teadvustada. Õppida on igalt poolt ja kõigilt. “Jõgeva on olnud juba mu lapsepõlvest tõeline kultuuri- ja haridusmeka. Mina võtsin sellest viimase välja: omaaegsest “Sixtinast”, tunnivälistest kunsti-, matemaatika-, keemia-, füüsika- ja mälumänguringidest ning Alo ja Betty päevadest. Lisaks kõikidest reisidest, võistlustest, koloriitsetest kohalikest kujudest ning elavatest (osad ka kahjuks lahkunud) eeskujudest,” ütleb Alo.
“Otsused tuleb enda eest ikka ise ära teha. See eeldab ka vabadust. Viimast tuleb aga osata hinnata. Vead ja vastu näppe saamised on muidugi ka head õpetajad,” lisab ta.
Karjääriredelil liigub läbimõeldult
Kui tunnetab arengut, siis on ta nõus mingis asjas olema. Kui ta arengut ei tunne, siis läheb ta edasi mujale. Ühelt võimaluselt teisele ta ei hüppa.
Pärast Jõgeva gümnaasiumit valis enda kooliteeks majandusteaduse Tartu Ülikoolis. Magistriteed jätkas aga Alo Lõoke hariduskorralduse alal, sest oli töötanud mitu aastat õpetajakoolituses, arendanud õpetajakoolitust ja pidanud kutsevaliku loenguid üle Eesti. “Koolinoortele kutsevalikuloengute andmine oli väga arendav ning hoidis vormis. Praeguseni on olnud väga põnev jälgida, kes neist kuhu on jõudnud. Edasi on neid viinud tahtmine arutleda ning julgus küsida,” teab Alo.
Ülikoolis pidas ta palju erinevaid ühiskondlikke ameteid. “Muidu oleks olnud igav. Samas annab teine pool palju juurde. Ei loe paber, mille sa lõpuks kätte saad, vaid see, kuhu sa jõudnud oled. Ühiskondlik töö annab väga palju kaasa, väga suure praktika ning arendab tulevaseks eluks ja treenib palju.”
“Õpetajakoolitusega tegelemine on tänutäheks minu õpetajatele ja minu kooli direktorile,” lisab ta. Jõgeva haridusmudel lööb Lõokesel silmad särama, sest selle kompaktsus ja võimalused on tema hinnangul suurepärased. “Peaasi, et nad ühte jalga käiksid ja mõeldaks loominguliselt ning julgelt. Omavaheline koostöö on vaja tööle saada mudelis: lasteaiad, koolid, raamatukogu, kultuurikeskus, muuseumid, muusikakool, kunstikool ja spordiseltsid,” ütleb ta. Sedasama huvitavat haridusmudelit toob Alo sel aastal vaatama Belgia õpetajakoolituse tudengid oma õppereisiga, mis väisas Jõgevat ka möödunud aastal.
Aastal 2000 andis Alo Lõoke koolilehe intervjuus Taisto Liivandile naljaga pooleks aega kümmekond aastat, et tuleb tagasi ja hakkab ise kooli juhtima. “Koolijuhiks hakkaksin meeleldi, küll aga mitte veel lähematel aastatel,” on ta praegu veendunud.
“Taisto koha peale ma kohe järgmisena ei kandideeri. Mul on veel palju asju enne ära teha, enne kui ma kooli tulen. Väärikamas eas võiksin küll kooli tulla.”
Taisto Liivandit hindab Alo jätkuvalt kõrgelt. “Viimati teda kohates oli hea meel, sest sellist teravust, mõttelendu ja argumenteeritust ei kohta just paljude inimeste juures,” tõdeb ta.
Alo Lõokese elukäik
Jõgeva gümnaasiumi vilistlane; TÜ majandusteaduskonna bakalaureusekraad; TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna hariduskorralduse magistrant.
Alates 2013. aasta maist Rahvusooperi Estonia reklaamijuht. Varasemad ametid: TÜ Narva Kolledži õppedirektor, TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskond ning Pedagogicumi avalike suhete peaspetsialist, TÜ üliõpilasesinduse ja TÜ Üliõpilaskonna Sihtasutuse esimees ja sihtasutuse nõukogu esimees, TÜ haridusteaduskonna õpetajakoolituse projektijuht, IRL Tartu linna arendusjuht.
IRL liige, endine üliõpilasaktivist, 2009-2011 TÜ valitsuse ja nõukogu liige, Noore Õpetaja Huviklubi (NÕHK) asutaja, 2001-2003 Jõgeva gümnaasiumi õpilasomavalitsuse esimees, aktiivne veredoonor.
Pühendunud ja sihikindel
Endine Jõgeva linnapea, praegune linnavolikogu liige Mihkel Kübar ütles, et Alo on kõigis oma paljudes ettevõtmistes olnud väga pühendunud ja sihikindel.
“Alo võib kindlasti olla tulevane linnapea, koolijuht, ettevõtja või mõne MTÜ eestvedaja. Tema energia ja ettevõtlikkus võimaldab tal hakkama saada väga paljudes ametites nii tulevikus Jõgeval kui ka mujal Eestis ja maailmas. Alo on iseloomult väga kindlameelne, põhimõtteline, samas kriitiline. Eelkõige hindan tema julgust mõelda ja öelda. Ta on tulevikku vaatav, samas ei oota ta, käed rüpes, et midagi iseenesest kätte tuleks.
Tal on tohutu töövõime ja kui ta midagi ette võtab, siis ta naljalt seda pooleli ei jäta. Alo teod kodulinna heaks on päris kindlasti veel ees. Praegu nimetaksin ma teda väga heaks Jõgeva saadikuks nii Eestis kui mujal maailmas. Ta on alati rõhutanud oma päritolu ja südamega kaasa elanud Jõgeva tegemistele. Seisab kindlalt Jõgeva hea nime eest ja oma kooli au eest.”
i
HELVE LAASIK
