Pärast põhjalikku noorenduskuuri uue ilme saanud Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum avatakse pidulikult juba järgmisel reedel, 7. detsembril. Tavakülastajatele avanevad uksed päev hiljem. Muuseumil on uus peamaja, uus ekspositsioon ja värskelt ennistatud vana koolimaja.
„Muuseum on alates 8. detsembrist avatud seitse päeva nädalas kella 10 kuni 18,“ kinnitas direktor Arne Tegelmann.
„Esimesel külastuspäeval, 8. detsembril teeme lühemaid ringkäike, tutvustame maju, avame näituse „100 palamuslast”, mida oleme pikalt ette valmistanud. Kell 15 algab Viljandi kultuuriakadeemia kontsert. Korraldame jälle vana aja koolitunde.
Päev hiljem ootame külla peresid. Igal täistunnil pakume siis väikese katkendi mõnest ettevalmistatud programmist ja tutvustame, mida külastajatele pakkuma hakkame.“
Muuseumijuhi sõnul on detsembrisse juba broneeritud sündmusi ja tellitud programme. Ka lisatööjõud, mida muuseum nüüd vajab, on selleks ajaks juba palgatud.
Pikad ja tihedad tööpäevad
„Nüüd saab meid korraga külastada kuni viis gruppi,“ ütles Tegelmann. Programmide ettevalmistamisega tegelesid muuseumipedagoog ja arendus-projektijuht. Neid on mitmesugustele vanuserühmadele: eelkooliealistele, algklassiõpilastele, suurematele ja väiksematele põhikooliõpilastele ja ka täiskasvanutele. Programmipiletile saab lisaks osta muuseumipileti.
Teisipäeval, kui direktoriga rääkisime, ei olnud päris korras veel ükski muuseumi nurk. Kõige enam hakkas asi ilmet võtma vanas koolimajas. Külastuskeskuses paigaldasid Sunoreki töötajad kardinaid. Kohvikuruum oli täis hiljuti kohale jõudnud plasttumbasid, mida on kerge liigutada ja mida võib põhimõtteliselt igas ruumis kasutada. Uuel nädalal kolib oma uutesse tööruumidesse muuseumi personal. Praegu on nende tööpäevad väga pikad, eriti muuseumi teaduril ja arendus-projektijuhil.
„Kohvikupidaja on ka juba olemas, milleks pidime korraldama riigihanke,“ rääkis direktor Tegelmann. „Hanke võitis Lauri Aunap osaühinguga Tõnissoni Söögituba. Nagu kogu ülejäänud maja, alustab ka kohvik kohe kaheksandast detsembrist,“ kinnitas muuseumijuht.
Rohkem esemeid kui varem
Nüüd on kogu vana koolimaja sisustatud nii, nagu ta võis endisel ajal olla. „Koolipool“ oli selline varemgi, aga nüüd on enam-vähem oma ajastu kohaselt sisustatud ka kunagised köstri eluruumid.
„Kõige rohkem selle maja asju on õpetaja Lauri toas,“ rääkis muuseumi teadur Tiina Kivits. „Seda seetõttu, et köster kolis Jõgevale ja võttis oma mööbli kaasa. Mis neist asjadest edasi sai, pole teada. Esemed, mille köstri eluruumidesse oleme muretsenud, on ajastukohased ja originaalsed. Kas ta just nii edevalt elas, aga tal võis olla sellist uhket mööblit küll, sest Lutsu-aegne köster Aleksander Nieländer ‒ neljas köster oma suguvõsast Palamusel ‒ oli elanud üle oma võimete. Oli muidu väga tubli mees, palju töid tegi ise.
„Kõik teeb ta ise, ka oma võlad on ta ise teinud,” öeldi tol ajal. Tal käis sageli külalisi, eriti kohalikke, saksa soost inimesi, keda alevis elas päris palju. Külalistele oli ta tahtnud alati pakkuda paremat,“ teab Tiina Kivits.
Köstri poolel on korda tehtud ja ajastukohaselt sisustatud saal, pere elutuba, köstri magamistuba, köök, sahver ja söögituba. Kooli poolel klassituba, poiste magamistuba, õpetaja Lauri tuba ja kooli kantselei.
Teisel korrusel, kus 1902. aastast, kui koolis juba „neljas jaos“ õpetust jagati, olid veel üks klassituba ja tütarlaste magamistuba, on nüüd näituse- ja konverentsisaal.
Uues majas algab väljapanek fuajeest. Stend räägib Oskar Lutsust, tema päritolust, Posti talust, kirjaniku vanematest ja talle väga olulistest vanavanematest.
Järgmise ruumi ajajoonel on kajastatud eesti talurahvakooli ajalugu alates Bengt Gottfried Forseliusest ning tema poolt välja võideldud köstrikoolidest. 1819. aasta talurahvaseadusega nähti ette juba teise astme koolid talurahvale ‒ loodi kihelkonnakoolid. Ajajoon on väga lakooniline ja põhineb aastaarvudel.
Asju katsumiseks ja liikuvat pilti
„Kihelkonnakoolidega tutvumiseks on puutetundlik ekraan, millel saab vaadata kaarti, kus need koolid peal. Valitud kooli kohta saab näha pilte kas õpilastest või koolimajast ja lugeda lühikest tutvustust,“ rääkis Kivits. „Ega kõigist koolidest ei õnnestunudki pilte leida. Eestimaa kubermangu aladel loodi luterlikud kihelkonnakoolid hiljem ja neid oli vähem. Kõige rohkem pildimaterjali ongi Mulgimaalt, kus elu, nagu teada, kiiremini edenes,“ märkis teadur.
Kihelkonnakoolide ajalugu lõpeb 1920. aastaga, mil alg-, kihelkonna- ja elementaarkoolid korraldati avalike algkoolide seadusega ümber algkoolideks.
Ajajoonel on kajastatud ka Oskar Lutsu elu Palamusel ja samuti Palamuse kooli vanem ajalugu.
Suurima ruumi teemaks on kihelkonnakooli ajalugu läbi „Kevade“.
Saal on jagatud teemade kaupa osadeks. Üks neist on „Kevade“ tegelased ja nende prototüübid. Veel on teemadeks laste koolitee, laste vaba aja sisustamine, peatükk õpetajatest. Ja ühiskondlikest probleemidest, mida Luts „Kevades“ puudutab, nagu suhted baltisakslastega ja saksa mõjud eestlastele. Samuti eestlaseks saamise raskus, eestlaste oma keele ja kultuuri tähtsustamine.
Teemade kohta on ekspositsioonis väikesed esemekastid. Ekraanidel jooksevad ilmekamad klipid „Kevade“ filmist ja Vallo Toomla teemakohane animatsioon. On pöördstendid iseavastamiseks ja kolm tegevusnurka. Mida teha saab, selgub kohapeal.
Filmituba on „Kevade“ filmi ja selle saamisloo päralt. Samuti saab seal näha katkendeid Oskar Lutsu venna Theodori filmidest. Saab vaadata filmilõike Palamuse muuseumi ajaloost ja mälestusi „Kevade“ prototüüpidest.
„Meil käivad lasteaialapsedki, kellele on pakkunud päris suurt huvi klassituba. Tänapäeva laste jaoks on „Kevade“ raamat kaugeks jäänud osalt sõnavara ning isegi väljendusviisi pärast. Kõike tuleb seletada. Siin saab paljusid asju katsuda ja lähemalt vaadata,“ lubas teadur.
ANDRA KIRNA
