Uue kartulisordi `Tiina` üle rõõmustavad eelkõige toitlustusasutused

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) kartuliaretajate meeskond, eesotsas vanemteadur Aide Tsahknaga, on teinud ära suure töö – tänavu 22. veebruaril kanti sordiregistrisse uus kartulisort `Tiina`. Tegemist on suure saagivõimega keskvalmiva, kiduussi- ja vähikindla laua- ja  salatikartuliga, mille mugul on ovaalne, madalate silmadega, kollase koore ja sisuga. Sort on küllalt madala tärklisesisaldusega ega lagune keetmisel. Sobib tööstuslikuks koorimiseks.

Sordi `Tiina` õied on valged, taim on kõrge, veidi laiuv ja leht on keskmise suurusega, heleroheline. Valgusidand on punavioletne. Mugulad küllalt hea vastupidavusega harilikule ja mustkärnale ning märgmädanikule.

Aide Tsahkna sõnul on `Tiina` vanemad välismaalt – Saksa sort `Olga` ja üks Taani aretis. “Eesmärk oli saada kartul, mis ei lagune,” märkis Tsahkna. Tema sõnul ei taha toitlustusasutused ja ka koolisööklad kartulit, mis suures potis keetes laguneb. `Tiina` ei tohiks laguneda.

Tegelikult peaks Aide Tsahkna sõnul olema kauplustes kartulite juures teave, milline on nende kasutustüüp. Aretaja on Tallinnas näinud väga üksikutes kauplustes, et kartuli kasutustüüp on märgitud. Kasutustüüpe tähistatakse tähtedega A, B, C, D ja sort `Tiina` kasutustüüp on A/B. See tähendab, et kartul ei kee katki ning ta on küllalt madala tärklisesisaldusega.

Kui `Tiinat` suurköökides masinatega koorida, on koorimiskadu küllalt väike. Kõige väiksema koorimiskaoga on Jõgeval aretatud kartulisortidest olnud `Teele`, mis sai sordiregistrisse aastal 2013. Õnneks on sorti `Teele` hakanud kasvatama ka suuremad seemnekasvatajad. Aide Tsahkna sõnul ei jõua instituut üksi uute sortide seemet nii palju kasvatada, kui on nõudlus.

`Tiina` seemet võib natuke saada juba järgmisel kevadel. Samuti ootavad aretajad, et suured seemnekasvatajad võtavad ka selle sordi oma hoole alla. Nn potipõllumees kasvatab enda jaoks seemne ise, kuid ka tema peab seemet uuendama. Suurkasvatajad, kes kasvatavad peamiselt Saksa ja Hollandi sorte, uuendavad oma seemet iga aasta või kahe tagant, kõrgemat paljundust välismaalt sisse ostes. ETKI aga kasvatab kodumaiste sortide seemet alates meristeemtaimedest, mis on kallis ja aeganõudev protsess.

Praegu on ETKI seemnekeskuses saada veel vaid neli kartulisorti – `Ants`, `Anti` ja `Piret` ning välismaistest `Bellefleur`.

Kartuli kasutustüübid

A – salatikartul, tahke, kõva, pisut kleepuv, ei kee katki.

B – tavaline lauakartul, vähejahune, keeb ühtlaselt pehmeks, ei lagune.

C – jahune lauakartul, keskmiselt jahune, laguneb osaliselt keetmisel.

D – püreekartul, jahune ja kuiv, laguneb keetmisel peaaegu täielikult.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus