Valitsus on teinud otsuse, et ka pärast 2026 aastat peab pensioniiga kasvama, et edaspidi saaksid vanaduspensionärid keskmiselt umbes samasugust pensioni kui praegu. Pensioniiga tõstmata kukuks mõnekümne aasta pärast pension 280 euroni, mistõttu on pensioniea tõstmine vältimatu. Inimesed loodavad aga, et pensionieas moodustaksid nende sissetulekud 70-90 protsenti nende varasemast palgast.
Seega peame keskmiselt kõik töötama kauem. 2015. aastal töötas 65aastastest ja vanematest inimestest Eestis 18 protsenti. Nende keskmine sissetulek oli 900 euro ringis, samal ajal mittetöötavatel samas eas inimestel oli see 356 eurot. Seega on töötavate vanemaealiste toimetulek parem kui mittetöötavatel. Millised muutused aga viiksid meid selleni, et veel rohkem kui viiendik vanemaealistest töötaks? Teavad paljud ju omast käest, et tervist ei pruugi jätkuda praegusegi pensionieani ning tööandja eelistab ikka nooremaid.
Kolmandikul Eesti täiskasvanutest pole mingit erialast haridust. 21. sajandil, mil teadmised vananevad kiiremini kui eales varem, pole võimalik vaid üldharidusega kõrge eani töötada. Kui inimesel puudub õpiharjumus, siis on teda raske ka 50-, 60- või 70aastasena uuesti koolipinki tuua. Seda näitab ka statistika, sest vanemate kui 45aastaste elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt väiksem kui noortel.
Aastal 2050 võiks aga kõik olla hoopis teistmoodi
Elukvaliteet eakana võiks sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist, 60 protsenti 70aastastest võiks kas täis- või osakoormusega veel töötada, elukestvas õppes osalemise määr võiks mitte enam sõltuda vanusest. Inimestel (sh eakatel) võiks olla mitmekülgsed oskused, mis aitaks neil töötada mitmel erialal ja kohas ning õppida veel samaaegselt.
Vaadates praegust olukorda ja tulevikku pole reaalne, et juba täna tegutsemata nii võiks minna.
Uue eakuse rahvakogu otsib ideid
Uue eakuse rahvakogus otsime ideid, kuidas inimesed tulevikus võimalikult kaua ja õnnelikult töötaksid, õpiksid ja elaksid.
Ideid ootame veebiaadressil uuseakus.rahvaalgatus.ee neljal teemal
*Kindlustatus ehk kuidas tagada elamisväärne sissetulek eakana ka edaspidi?
*Eneseteostus ehk kuidas inimesed õpiks ja töötaks kõrge eani?
*Tervis ehk milline võiks olla lahendus, et inimesed ei lahkuks enneaegselt tööturult terviseprobleemide tõttu?
*Kohanemine ehk mida peaks tegema, et pensionisüsteemi muutused oleksid kõigile lihtsad ja arusaadavad?
Ideed jõuavad sügisel parlamenti
Uue eakuse rahvakogu on pikk protsess, mille peamised tegevused on koondunud 2017. aasta kevadesse.
Kuni 6. aprillini kogume veebilehel uuseakus.rahvaalgatus.ee ideid. Kui ideed on kokku korjatud, siis aprilli jooksul hindame koos ekspertidega erinevatelt elualadelt ideede asjakohasust ja rakendatavust Eestis.
Mais toimuvad teemaseminarid, kus ideede autorid koos ekspertidega valivad välja suurima positiivse mõjuga ideed. See etapp on vajalik selleks, et anda ideede autoritele tagasisidet ning leida ühe probleemi lahenduseks just kõige parem viis.
Mai teises pooles paneme teemaseminaridel toetuse saanud ideed üles rahvaalgatusveebi, kus inimesed saavad nende toetuseks allkirju anda. Kui idee on kogunud 1000 allkirja, siis saadetakse see parlamenti arutamiseks.
Uue eakuse rahvakogu on meie kõigi ühine pingutus, et muuta tuleviku 70-, 80- või 90aastaste elu paremaks. Seetõttu hoidke oma vaim virge, mõelge kaasa ning esitage oma idee juba täna.
LIISI UDER, Eesti Koostöö Kogu programmijuht
