Enno Kontse on karpkalakasvatusega tegelenud juba kümme aastat. Võrumaa Teataja käis Ennol külas, et uurida, milline on tänavune saak. Ennol on kümme tiiki, möödunud nädalal oli ta kalad tiigist välja võtnud.
Esimene Eesti kalakasvandus
Kohas, kus Enno elab, oli esimene Eesti kalakasvandus juba 1895. aastal ja see kuulus Vana-Antsla mõisnikule. Kui mõis likvideeriti, rajati sinna õppebaas. Ka Enno ise on seal omal ajal praktikal olnud. On olnud aegu, kui tiigid olid kinni kasvanud ja seal polnud ühtegi kala.
Enno töötas Kuldres ja seal oli üle
“Koos minu majaga oli siis võimalik erastada
“Forelli kasvatan küllaltki vähe. Ta on lihasööja kala ja tema toitu tuuakse sisse Hollandist. Sööda hind on umbes poolteist eurot kilo,” ütles Enno, nentides, et forelli hind on võrreldes karpkalaga tagasihoidlik.
“Karpkala kasvatan ise. Majanduslikult ei ole mõtet forelli kasvatada, lisaks sellele on forell veel ka õrn kala,” lausus Enno. Nimelt hukkuvat neid palju väljavõtmisel. Ka ei ole see kala võimeline ise marja välja laskma ja kalakasvataja peab seda “välja lüpsma”.
Karpkala sugukond on lai. “Mul valget tamuuri ei ole. See kala pidi olema hea rohusööja ja tiigi korras hoidma. Selle maimu hind on kaks ja pool eurot,” lausus Enno. Karpkala on kahte sorti. Viimasel ajal on kuskil Saksamaa kandis sorti arendatud. “Pea on pisem ja keha paksem. Kas sellel ka eraldi nimi on, ei oska ütelda,” tunnistas kalakasvataja.
Haigusvaba kala
Haiguste sissetoomine on nobe. “Mul on absoluutselt haigusvaba kala,” kinnitas Enno Kontse. Kaks-kolm aastat tagasi, kui vee temperatuur suvel üle 25 kraadi, tõusis, oli probleeme, sest forell seda ei talu. “Mul on allika baasil vesi, seega üsna jahe,” sõnas ta.
Hooldamine on kulukas ettevõtmine. Praktiliselt üle kahe nädala peab heina niitma. Abilisi kalakasvatamisel tal ei ole, ainult väljavõtmise ajal. Kalakasvatajaid on üpris palju, kuid neil kõigil ei ole võimalik kalu kodu lähedal hoida.
Enno on sellel aastal kõik kalad välja võtnud, kuid sel ajal kalu kaaluda ei saa. Need lastakse basseini ja kogus selgub hiljem. “Ütleksin, et saak oli keskmine,” nentis kalakasvataja. Karpkala on soojaveekala, aga möödunud suvi oli jahe. Enno märkis, et saak võib jääda 600-
Ühe hektari valitseva veekogu puhul on soovitav vette lasta 1000-2000 karpkalamaimu, Enno ei ole enda sõnul üle 1000 pannud. Loomulik kadu on üsna suur – 25-28 protsenti. Palju on ka kahjureid. Kunagi ehitas Enno oma tiikidele isegi tara ümber. Saarmate rünnak olevat ootamatu.
Teine “haigus” on kalakurg, tema vastu muidugi aed ei aita.
“Ühel kurel kukkus kord karpkala noka vahelt. Kaalusin, ja see oli kuskil 600-
Forelli ei ole Enno üle 300 maimu vette pannud. “Sel aastal ostsin neid Karilatsist kaaluga. Kadu oli suur. Ühes tiigis võib olla ka ahvenat: nägin ühte, kellel oli forellimaim suus,” ütles Enno.
Vähipüük on piirangutega lubatud
Põlva–Valga–Võru regiooni vee-elustiku spetsialist Merle Palk
Võru maakonnas on jõevähipüük keelatud Mustjões ja selle lisajõgedes. Põlva maakonnas on jõevähipüük keelatud Leevi jões ja Ahja jões. Püüda ei tohi vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata) on väiksem kui
Vähipüük oli 2012. aasta augustis lubatud piiratud määral kõikides maakondades. Püügivahenditega püügiks on vaja taotleda kalastuskaart. Ühele isikule antakse ühe maakonna piires kalastuskaart kokku kuni viie vähipüügivahendiga püügiks kuni kolmeks ööpäevaks. Samas võib ühele isikule anda kalastuskaardi kokku kuni viie vähipüügivahendiga püügiks kuni kolmeks ööpäevaks korraga mitmesse maakonda.
2011. aastaga on vähipüügilubade piirarvud paljudes maakondades oluliselt suuremad. Piirarve saab näha Riigi Teatajas (www.riigiteataja.ee/akt/124112011007). Kalainfosüsteemi andmetel anti 2012. aastal Põlva–Valga–Võru regioonis välja 46 vähipüügiluba (v.a kehtetud), 2011. aastal oli vastav arv 83. Sel aastal laekus püügiandmeid 26 taotluse kohta. Esitatud aruannete andmetel püüti 2012. aastal mõõdulisi vähke kokku 823, alamõõdulisi 955. Esines aruandeid, kus ei olnud ühtegi püüki registreeritud, suurima püügiga aruanne oli vastavalt 187 alamõõdulist ja 128 mõõdulist. 2011. aastal esitati püügiandmeid 33 taotluse kohta, alamõõdulisi saadi 258, mõõdulisi 273.
i
MAARJA KAIV
