Algus 6. mai Vooremaas
Geograaf, Tartu ülikooli emeriitdotsent, Uudo Pragi kaks viimast keskkooliklassi olid poisile rasked. Talvel 1956 võttis külm ära nina, see jäi pikaks ajaks kestendama ja vesiseks, juunis 1957 suri ema. Viimaseks kooliaastaks võttis sõtse Magda poisi enda poole ja Navi inimesed ostsid talle uued riided. Uudol tuli siis kõvasti mitmesuguseid töid teha, ka kultide lõikamisel abiks olla. Suviti elas ta Navil, kus vanaisa mais 1958 suri, kuid vanaemaks kutsutud ema kasuema Miili oli veel päris tragi. Karjas käies teenis Uudo nii palju, et sai õpikuid ja koolitarbeid ning isegi mõne riideeseme osta. Suvel 1955 ja 1956 oli ta karjas Tromsi lähedal, suve pärast keskkooli (1958) veetis jälle Navil. Teenitud raha eest ostis ta esimese käekella, mis teenis teda ligi paarkümmend aastat.
Luges palju vene- ja saksakeelset kirjandust
Karmi argielu leevenduseks oli raamatulugemise kõrval ka malemäng. Males jõudis Uudo välja 4. järguni ning tõusnuks paremais oludes ilmselt veelgi kõrgemale. Lugenud läbi Põlva raamatukogu eestikeelsed teosed, võttis Uudo ette seal leiduva venekeelse kirjanduse. Lisaks laenas ta raamatuid ka vene keele õpetajalt Ivan Seredalt. Nii luges Uudo läbi 12 köidet Jules Verne’i kogutud teoseid ning uuris veel ajakirju. Iseseisva lugemisega sai selgeks vene keel ning lõpuklassis asus ta saksakeelse kirjanduse kallale. Kahel veerandil käis ta Põlvas Amanda Kriidi inglise keele tundides, sest siis oli kavatsus astuda koos klassivend Ülo Kevväiga Tallinna merekooli. Koolis õpetas Kriit 8. klassis saksa keelt, hiljem tegi seda Kalju Saks, tulevane pedagoogikateadlane Tartu ülikoolis. Uudo silmaringi laiendasid ka ekskursioonid, mis 9. klassis tehti Tartusse, 10. klassis Põhja-Eestisse ja 11. klassis Riiga. 11. klassi kevad oli poisile aga ilus: kool hakkas saama läbi, lõppes kiusamine ning sai selgeks jalgrattaga sõitmine. Mõnikord käis ta rattaga Taevaskojas õppimas. Kui ratast ei saanud laenata, õppis ta Intsikurmu lasketiiru juures või pargis toomepuude all (tollal oli moes Kalmer Tennosaare laul “Maikuu, suur toomepuu”). Kevadel hakkas Uudo kommunistlikuks nooreks, et võiks julgemini minna edasi õppima.
Raha ülikonna ostmiseks anti Navilt, lõpumärgi teenis ta välja aga ise rajoonilehele saadetud luuletustega. Sõtse Magda soovitas minna õppima raudteekooli, kus söök ja riietus olid tasuta, kuid nii argine asi Uudot ei tõmmanud; ei sobinud ka kõrgkoolide praktilised ja tehnilised alad.
Õppeainetest meeldisid koolipoiss Uudole kõige rohkem ajalugu ja geograafia. Esimene oli tollal aga väga parteiline, teine tundus küll romantiline, kuid lõpetamise järel oodanuks teda talle sobimatu kooliõpetaja amet. Et osa geograafiast oli kah parteiline, sellele Uudo siis ei mõelnud. Ajalehes Noorte Hääl reklaamiti Moskva ülikooli. Et seal sai õppida vaid matemaatikat ja füüsikat, valis Uudo viimase, saatis dokumendid ära ja ta võetigi vabariiklike stipendiaatide hulka. Küpsustunnistuse põhiained olid Uudol viied ning koolist antud iseloomustus positiivne. Õppetöösse suhtub suure püüdlikkuse ja põhjalikkusega. On palju lugenud ja omab võrdlemisi laia ja avara silmaringi, eriti häid teadmisi omab geograafiast. Kiire taibuga. Ühiskondlikest töödest võtab osa rahuldavalt. Iseloomult kergesti erutuv, kuid sealjuures sõbralik ja abivalmis kollektiivi liige. Ideelispoliitiliselt hästi arenenud. ÜLKNÜ liige. ELKNÜ Põlva rajoonikomiteest talle antud iseloomustuses märgitakse Uudo häid teadmisi geograafias, püüdlikkust ja hoolsust, laialdasi teadmisi igal alal, avarat silmaringi, abivalmidust ja seltsivust. Lisatud oli veel sõnad: Antud ülesandeid täidab hoole ja armastusega. Tegeleb pidevalt kirjandusega, on kirjutanud mitmeid häid luuletusi (Pragi 1958–1963). Uudo luuletusi oli avaldanud Põlva rajoonileht Koit. Nii ilmusid lehe koolinoorte omaloomingu veergudel 1958. aastal tema luuletused “Unistused” ja “Keskkooli lõpetamisel”. Esimene neist oli pühendatud kosmose hõlvamisele.
Lisaks luuletusile kirjutas noor sulesepp ka valmi “Kägu”, milles arutleb, miks kägu ei tee endale pesa.
Sugulased ei kiitnud Moskvasse minekut heaks ning ta hakkas ka ise kartma, et ei saa nii kaugel ja suures linnas üksi hakkama. Nõnda sõitiski Uudo esimest korda elus Tallinna, et dokumendid haridusministeeriumist välja võtta. Sealt olid paberid aga talle juba tagasi saadetud. Saanud need Navil kätte, jõudis Uudo 31. juulil kell 16.30, pool tundi enne vastuvõtu lõpetamist, anda sisse dokumendid Tartu ülikooli geograafia osakonda astumiseks.
OTT KURS
